Üks päev keskkonnakomisjoni liikmena

Esmaspäev, 11.jaanuar tõi kaasa komisjonivahetuse, mitmeid huvitavaid koosolekuid ja arutelusid. Aga kõigest järjekorras.

Päev algas 20 kraadise külmaga, kuid veidi raskemalt käivitunud auto viis ikka truult Toompeale. Enne üheksat tabas Delfi fotograaf mind autoroolis lossihoovi sisenemisel (viide fotole siit).
Fraktsiooni koosoleku ajal selgus, et on keskkonnakomisjonis on oluline ja huvitav arutelu tulemas ning on vaja seal osaleda. Kuna Ülle Rajasalu lahkus paar päeva enne jõule parlamendist Harju maavanema kohale, ei olnud kedagi määratud tema asemel keskkonnakomisjoni liikmeks. Seega ei olnud mul võimalik komisjoni esmaspäevasel istungil muud moodi osaleda kui lasta end ümber tõsta sotsiaalkomisjonist keskkonnakomisjoni. Nii sündiski.
Arutelu keskkonnateemadel puudutas jäätmemajandust ning täpsemalt pandipakendite tagastussüsteemi muutmist. Teatavasti on täna hästi toimiv süsteem. Taaral on pandimärk peal ning rõhuv enamus tarbijatest on huvitatud pandipakendi korrektsest tagastamisest, sest siis saab ju raha tagasi. Tootjatele on pandipakendi kogumissüsteemiga liitumine kohustuslik. Kolleegide Tõniste ja Noole esitatud ettepaneku kohaselt aga tekiks segasüsteem ja tootjad saaks õiguse valida, kas ühineda pandipakendiga või mitte. Mitteühinemisel saab kasutada nn konteinerkogumist.
Võib öelda, et kaitsesime koosolekul koos keskkonnaministeeriumi eksperdi Peeter Eek´iga praegust süsteemi, mille äramuutmine tooks vaieldamatult kaasa taara vedelemise metsades ja randades, teeäärtest rääkimata. Kui tarbijalt võtta ära materiaalne huvitatus taara tagastamiselt siis suur hulk inimesi taarat enam koguma ja tagastama ka ei hakka. Viskavad peale pudeli peale tühjaksjoomist lihtsalt minema. Mingi hulk ettevõtjaid võib-olla säästavad segasüsteemi tekkimisel krooni või paar, ühiskond aga astub jäätmemajanduses sammu tagasi. Nii riigil kui omavalitsustel tekib kohustus asuda ilma pakendimärgita igal pool vedelevat taarat koguma ning maksumaksja raha kulutama.
Tarbijad on tänase süsteemiga harjunud ja kõik toimib. Töötavat süsteemi on parem mitte muuta.
Peale keskkonnakomisjoni istungit ja kiiret lõunatamist siirdusin kolme riigikogu komisjoni ühisistungile kuulama Euroopa Kontrollikoja audiitori Kersti Kaljulaidi ülevaadet EL-i rahakasutusest. Positiivne oli, et Eesti sel korral äramärgitute nimekirjas ei olnud (meid lihtsalt ei olnud kontrollitavate valikusJ). Üldiselt näitab kontrollikoja ülevaade, et alati annab süsteeme paremaks ja tulemuslikumaks muuta. Areng ei lõpe kunagi…
Peale Riigikogu istungil Katrin Karisma-Krummi ametivande andmist ning teiste vajalike protseduuride tegemist arutasime fraktsioonis taastuvenergia toetuste üle, sekka ka puidutööstuse arengute, reservvõimsuste vajaduste ja põlevkivikateldesse vajalike investeeringute üle. Selge on, et energiajulgeoleku kõrval on oluline jälgida ka vaba konkurentsi tekkimist ja säilimist energiamajanduses.
Paar tundi veel töötamist arvuti taga nii e-kirjadega kui paari lühema kirjatüki kokkukirjutamine ning tööpäev hakkaski lõppema. Kell oli saanud kuus.
PS! blogikanne päevast sai kokku kirjutatud alles hilisõhtul, mõni minut enne uue päeva algust, kui pere juba magas.

2 thoughts on “Üks päev keskkonnakomisjoni liikmena”

  1. Tere

    Lugesin Delfist, et olete neilt varastanud pildi. Miks te nii teete, kui ise olete kuulutanud, et olete igasuguse digitaalse materjali varastamise vastu?

    1. Hea Urve,
      minul oli ja on luba Delfi fotode avaldamiseks. Kirjutan sellest pikemalt oma järgmises postituses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga