Eelmisel nädalal sai kohtutud nii Järvamaa kui Valgamaa Tööturuameti töötajatega, et uurida täpsemalt olukorda tööturul ning täiend-ja ümberõppe võimalusi.
Probleemid samad mõlemas maakonnas. Töötus kasvab, koolitusele pääsevad vähesed ja sedagi pika ooteaja möödudes. Piirilinnas ilmnes, et töötud oleksid huvitatud ka mujal, isegi väljaspool Eestit töötamisest, aga ei oska keelt. Tööturuamet aga pakub keeleõppest vaid eesti keelt vene emakeelega inimestele. Kui tahad õppida näiteks inglise keelt, et vähemalt arugi saada stendil rippuvatest ingliskeelsetest tööpakkumistest, pead omal käel keele selgeks saama. Järvamaal on võimalus minna rahvaülikooli, kus korraldatakse sümboolse tasu eest keeltekursusi. Keelte oskus on väga tähtis. Minu arvates peaks iga eestimaalane hakkama saama vähemalt kolmes keeles – eesti, vene ja inglise.
Väga murettekitav on nende inimeste suur hulk, kes on ise töölt lahkunud ja end siis töötuks vormistanud. Nii Järvamaal kui Valgamaal oli iselahkujaid ligi 20 % kogu töötuks registreerunute koguarvust. Arusaamatuks jääb, miks peaks inimene ise loobuma oma töökohast?! Vesteldes tööturuameti spetsialistidega jõudsime järeldusele, et ju on siin põhjuseks töötajate vähesed teadmised oma õigustest ja erinevatest töösuhte lõpetamise võimalustest. Tööandja ütleb, et tööd ei ole ja pakub töötajale – esita avaldus ja mine minema. Teadmatusest kirjutataksegi avaldus ja jäetakse endid ilma sotsiaalsetest garantiidest. Õppida, õppida ja veelkord õppida on vaja.
Uue töölepinguseadusega tekivad mingidki sotsiaalsed garantiid omal soovil töölt lahkujaile. Omal soovil töölt lahkujal on õigus alates 1.juulist 2009 saada 40 % oma varasemast sissetulekust tulenevat hüvitist Töötukassast. Ei ole just liiga suur protsent? On päris suur pingutus viia oma kulutused vastavusse 60 % langeva sissetulekuga. Ettevõtjad on juba välja tulnud ettepanekuga eelnimetatud hüvitise maksmine edasi lükata.
Ei pea seda õigeks. Tegemist on ju kolmepoolse kokkuleppega. Vale oleks asuda vabatahtlikult töölt lahkumise probleemi lahendama hüvitist kaotama asudes. Ka ise lahkuja on maksnud ju kindlustusmakset. Pigem on inimesi vaja nõustada ja informeerida, millised on nende võimalused ja valikud:
- vabatahtlik töölt lahkumine versus koondamine;
- Koondamine versus madalama palgaga edasi töötamine;
- Madalama palgaga edasi töötamine versus ilma tööta olek jne.
Valikuid on mitmeid veel ning iga valik toob kaasa järgmised valikud. Töötuskindlustuse hüvitist saab vaid siis, kui on varasemalt makstud töötuskindlustuse makseid teatud perioodi jooksul. Igal töötajal tasuks mõelda, mis saab siis kui hüvitise maksmise periood lõpeb. Igaüks peab hindama oma konkurentsivõimet tööturul ning kulutama aega ja ressursse enda arendamiseks, oma oskuste lihvimiseks, teadmiste täiendamiseks.