Selgitan lühidalt, millega tegu. 

Töötukassasse maksavad raha nii tööandjad kui töötajad. Seaduse järgi kogutakse, hoitakse ja makstakse välja raha eraldi tööandjatele ja töötajatele. Esimesed saavad töötukassast abi kollektiivse koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul. Töötajatele aga makstakse koondamise puhul töötuskindlustushüvitist sõltuvalt kindlustusstaazist maksimaalselt 360 päeva eest.Töötuskindlustusmaksu makstakse palgalt ning tööandja maksemäär on 1 protsent ja töötajatel 2 protsenti.

 

Headel aegadel kokkulepitud töötukassa hüvitised töötajatele käivad juba tänase töötuse määra juures töötukassale üle jõu ja samamoodi jätkates ootaks pankrot. Tööandjate omad aga mitte. Üks vaidlusalustest küsimustest ongi, et kas peaks nüüd tööandjate jaoks mõeldud skeemi samuti kärpima, kui töötajate oma muutmisele läheb. Sotsid arvavad, et kindlasti peaks tööandjaid "karistama" suurema koondamishüvitisega, kuigi nende osaga töötukassast probleeme ei ole. Raha väljamakseteks jagub.

 

Minu arvates on väga õiglane lahendus, et töötukassast peab jaguma raha väljamakseteks nii tööandjatele kui töötajatele. Kusjuures raha peab jaguma nii tänase töötuse määra puhul kui ka siis kui töötuid veel rohkem tuleb. Oluline on, et töötuksjäänuil oleks võimalik saada hüvitist ehk siis mitte langeda töötuksjäämise korral vaesusse.

Tundub, nagu oleks sotsid valinud koalitsioonist lahkumise tee. Kas nad loodavad nii suurendada oma toetust mõne nädala pärast toimuvatel europarlamendi valimistel? Ajada n ö pill lõhki ja sõnades seista töörahva õiguste eest või siis hoopis tööandjate "karistamise" eest. Jah, Ivari Padar võib veelgi suurema tõenäosusega Brüsselisse minema pääseda. Rahandusministeerium vajab hädasti juhti, kes rahandust tunneb.  Vajab ka kantslerit, kes riigi rahandusele raskel ajal tööd teeb, mitte ei puhka.

Tuleb tunnistada, et ei Siim Kallase ega isegi Aivar Sõerdi rahandusministriks oleku ajal taolisi asju juhtuda poleks saanud.

 

Ega rahvaliitlastel ei ole kerge positsioon. Üleriigiline reiting on näidanud juba üle aasta stabiilselt alla 5 protsendilist toetust. Erakonnal on vahetunud juhid. Kaks riigikogu fraktsiooni liiget on kohtu all. Tuntuid liikmeid lahkub erakonnast. Kohalikeks valimisteks valmistumisel eelistavad palju rahvaliitlased minna valimisliiduna, isegi endine erakonna juht kaldub seda varianti eelistama. Valitsusse pääsemine annaks Rahvaliidule uue võimaluse tuhast tõusta. Kas nad on selleks valmis? Rahvaliidu noori vaadates võib arvata, et nad on vägagi valmis. Eks me varsti näe, kui valmis erakonnana nad tegelikult on. Muide, Rahvaliidu auesimees Arnold Rüütel olla alles hiljaaegu väitnud, et Rahvaliit asub Eesti parteimaastikul tsentrist möödukalt paremal. Eks nüüd ole aeg seda näidata.

Reformierakonna positsioon on kindel. Eesmärk pole ei valitsuskriis ega isegi mitte ainult euro, vaid et Eesti majandus peatselt tõusule pöörduks (euro on üks vahenditest). Et Eesti väljuks ülemaailmsest majanduskriisist esimeste seas, muutuks taas välisinvestoritele atraktiivseks, et ettevõtted ei pankrotistuks ja tööandjad looksid uusi töökohti. Kõike seda peab tagama muuhulgas uus töölepinguseadus, mis pooleteise kuu pärast jõustub.