Riigikontroll avalikustas perearstide tööd puudutava auditi ning Järvamaa kogukonnafond andis juba teist aastat järjest noore spetsialisti stipendiumi tervishoiutöötajale. Veel ka Eesti õlireostustõrje võimekusest ja Järvamaa väikseimast vallast.
Keskkonnaministeeriumi saalis toimus teisipäeval Oil Spill Contingency Planning konverents, kus arutleti Eesti valmisoleku üle tõrjuda võimalikku õlireostust. Ettekanded Politsei ja Piirivalve- ning Päästeameti poolt andsid ülevaate Eesti hetkeseisust ning ka vajadustest. Vastava ala asjatundjad Rootsist rõhutasid, et füüsiline varustus on tähtis, kuid veelgi tähtsam on riikidevaheline koostöö, selge päästetööde juhtimisstruktuur ning vastutavate isikute vahelised personaalsed kontaktid. Lühidalt kokku võttes – Eestil on arenguruumi, aga me liigume õiges suunas.
Riigikontroll avalikustas perearstide tööd puudutava auditi. Olen kaugel arvamusest, et Eesti meditsiinisüsteemis on kõik korras, kuid meedias hirmutavaid varjukujusid maalida pole ka õige.
Perearstide näol on tegemist ettevõtjatega, kes kasutavad maksumaksja raha, on hästi organiseerunud ja seisavad oma õiguste eest survegrupina päris hästi. Probleem on aga selles, et ettevõtjaks olek ei tule kõigil perearstidel ühtmoodi hästi välja. Lisaks tekitab erinevusi veel töötamine kas linna (tervisekeskuses) või maa (üksinda) tingimustes.
Et tervishoidu on raha juurde vaja, on selge ühtmoodi igas riigis, olenemata süsteemist. Sama selge on seegi, et tervishoiu rahavajadust ei ole võimalik kunagi lõpuni rahuldada, tuleb leida kompromiss maksumaksjate rahaliste võimaluste ja tervishoiu vajaduste vahel.
Mina laiendaks noorele arstile lubatud lähtetoetust ka perearstile, kes asub tööle maapiirkonda. Kui vald pakub lähtetoetuse kõrvale veel elamiseks maja siis ei pea muretsema perearstide vähesuse pärast. Ei tasu unustada, et arsti elukutse oli, on ja jääb head sissetulekut garanteerivaks ametiks ja me anname pidevalt sõnumeid elukutse valiku eas olevatele noortele. Minu sõnum on, et perearstiks tasub õppida.
Neljapäeval arutasime Kareda reformikatega, kuidas valla kuhjuvatele probleemidele lahendust leida. Eelarveraha vähesus on valda kimbutanud juba pikemat aega. Järvamaa Arenduskeskuse värskelt koostatud ülevaade omavalitsuste finantsseisust näitab Karedale punast tuld – likviidsusnäitaja, mis mõõdab omavalitsuse maksejõulisust on Karedal 0,35. Maksejõuliseks loetakse aga omavalitsust, kus näitaja on suurem kui 1. Teisisõnu öeldes, Karedale teenust osutades või midagi müües ei ole lootustki niipea raha saada. Kareda vald on avalike andmete järgi ainuke Järvamaa omavalitsus, kus 2010 aastast jäi üles tervelt miljoni jagu maksmata arveid. Võrdluseks veel, et Paide linna vastav näitaja on 0,44, Türi vallal 1,03 ja Koigi vallal aga 1,22. Ega ajaleheveergudel artiklite vahetamine valla rahaseisu ei paranda ning saneerimine on möödapääsmatu. Meil on ju positiivne saneerimisnäide omast käest võtta – Imavere vald. Tasub nende kogemust uurida ja sellest õppida.
Reede pärastlõunal anti maavalitsuse saalis üle selle aasta noore spetsialisti stipendium pr Elerin Raadikule.
Järvamaa Haiglas füsio-ja hipoterapeudina töötav noor spetsialist on kindlasti vägagi tunnustuse vääriline. Tema tegemistest saab pikemalt lugeda maakonnalehest. Eelmise aasta stipendium läks samuti tervishoiutöötajale, selle sai Kätlin Taalkis Järvamaa Haiglast. Loodetavasti leiab Järvamaa kogukonnafond järgmiseks aastaks veelgi rohkem toetajaid (pildile mahub ju rohkem inimesi), et välja anda kaks stipendiumi. Selleks ei olegi rohkem vaja kui 2×600 eurot kokku saada. Kui annetus on 63 eurot või suurem, saab annetaja osaleda hääleõigusega stipendiaadi välja valiva ekspertgrupi töös. Kel huvi tekkis, võtku aga ühendust.