Rae vald ja Tallinna linn on naabrid, kelle koostööst sõltub muuhulgas ka tervisesportlaste võimaluste paljusus, et jooksu-ja rattarajad oleksid ühendatud ja korras, sh Ülemiste järve ümber. Just sellest me reedel, 30.mail toimunud kohtumisel ka rääkisime…
Mõigu elanikust Tallinna linnavolikogu liige ja Ülemiste järve lõunakalda avamise pooldaja Jüri Ennet oli kohtumise initsiaator ja tema kutsuski reedel, 30.mai tööpäeva lõpuks võtmetegelased kokku Järvevana tee ja raudteeülesõidukoha lähedal asuvasse parklasse. Kohal olid kutsuja Jüri Ennet, Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, Tallinna kesklinna vanem Mihhail Korb, mina Ülemiste vabaks idee autorina ja Rae valla esindajana ning veel mõned linna-ametnikud.

Kõigepealt jalutasime piki Ülemiste sanitaarkaitsetsooni eraldavat piirdeaeda Järve poole ja tõdesime, et aiatagune metsarada oleks mõistlik varustada viitadega ning mis veelgi tähtsam – ühendada Järve metsarajaga ning sealtkaudu ka veel teiste Tallinna terviseradadega. Tervisespordi radade kasutusmugavus kasvab oluliselt kui nad moodustavad katkematu terviku (nii näiteks on Viljandi maantee alguses paari kilomeetri jagu kergliiklusteed puudu ja jalgratturid peavad sõiduteel sõitma).
Järgmisena siirdusime Vana-Tartu maantee alguses olevasse parklasse. Tutvustasin Riigikogu keskkonnakomisjonis arutusel olnud riske, millest üks teatavasti on pahatahtlik rünne Vana-Tartu mnt alguses olevas Pirita-Ülemiste kanali suublas. Pahatahtlikkuse tõrjumiseks tuleb rajada füüsiliselt tugevamad tõkked ja neiks sobivad hästi Tallinna linnas kasutusel olevad betoontuvid (tuvide autor on Seaküla Simson).

Selleks, et tervisesportlased saaksid Tallinn-Tartu maantee ääres olevalt kergliiklusteelt tulles edasi liikuda Ülemiste lõunakaldal asuva Järveküla suunas, on vaja Vana-Tartu maantee äärde ehitada kergliiklustee. Rae vald on projekteerimisega juba alustanud, kuid valla piir algab alles mõnisada meetrit peale Vana-Tartu maantee algust. On väga oluline kergliiklustee projekteerida ja ehitada Rae valla ja Tallinna linna koostöös ning selles me ka põhimõtteliselt kokku leppisime. Jätkame ettevalmistusi koostööleppe sõlmimiseks kahe omavalitsuse vahel.

Kohtumine lõppes Järvekülas, Järveküla põik tänavale värskelt rajatud asfaltplatsil, kuhu autod jättes jalutasime aiaväravani, mis lahutab täna tervisesportlasi Ülemiste kaldal asuvast teest. Tutvustasin oma visiooni Ülemiste promenaadist: pinkide ja prügikastide varustatud, päikesetõusul avatav ja –loojangul suletav promenaad, mida regulaarselt hooldatakse ning mida kasutab suur hulk jalakäijaid ja jalgrattureid. Läksime laiali teadmisega, et ükskord see juhtub niikuinii. Seniks tuleb aga samm-haaval ettevalmistusi teha ning ükshaaval takistusi eemaldada.