Talle ei meeldi arupärimine, seega tuleb aru pärida (ehk teisisõnu küsida) teistmoodi. Nii läkski raekoja poole teele uus kiri, mille pealkirja kohaselt on tegemist küsimustega Tallinna mürakaardi kohta. Sisus loomulikult muudatusi ei olnud põhjust teha.

Arvan, et Savisaarel tuleb siiski vastata sadu tuhandeid tallinlasi vaevavale probleemile – eluruumi kostvale mürale. Vastavalt EL-i normidele tuleb Tallinna suuruses linnas koostada välisõhu mürakaart ning selle alusel võtta ette meetmeid inimesi häiriva müra vähendamiseks. Arusaadavalt saab kohaseid meetmeid rakendada ainult siis, kui mürakaart on koostatud õigetele andmetele tuginedes. Just viimane minu küsimuste põhisisuks ongi. Kui tõsiseltvõetav saab olla mürakaart, mille algandmed on kaheldavad.

Millegipärast püüab Savisaar mürakaardi teemast kõrvale hoida. Ühest riigikogu liikmest ta võib ju mööda vingerdada, aga sadadest tuhandetest linnakodanikest mitte. Statistika-ameti iga-aastase leibkonnauuringu kohaselt tunnistas 2006 aastal 65,9 % Põhja-Eestis elavatest inimestest, et nende eluruumi kostab häirivat müra. Ligi 66 % elanikest on suur hulk inimesi, neid ei saa isegi Savisaar eirata. Või saab? Sel juhul saab soovitada inimestele, et eirake vastu, juba järgmise aasta oktoobris.

Siin linnapeale saadetud korduskirja täistekst:

Hr Edgar Savisaar                                                                              15.mai 2008

Tallinna linnapea

Küsimused Tallinna mürakaardi kohta

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/49/EU kohaselt tuleb koostada strateegiline mürakaart kõikides Euroopa liidu territooriumil asuvates üle 250 000 elanikuga linnastutes. Eestis mahub nõude alla Tallinn.

Müra on soovimatu või kahjulik heli. Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Selle, kas müra on kahjulik või mitte, määravad neli tegurit:

helitugevus ehk intensiivsus (mõõdetakse detsibellides);

sagedus ehk helikõrgus (mõõdetakse hertsides);

perioodilisus – kui sageli see esineb;

kestus – kui kaua see kestab.

Ümbritseva keskkonna müra toimib kui stressitekitaja. Mürareostus mõjutab vereringet ja vegetatiivset närvisüsteemi, põhjustab unehäireid ning võib põhjustada neuroose. Seletus on lihtne: kõrvadel on muu hulgas ka kaitsefunktsioon. Kui inimene kuuleb heli, mis klassifitseerub müraks, vallandub kehas automaatselt kaitsereaktsioon.

Viimaste aastate uuringud näitavad, et müra tõstab une ajal stressiga seotud hormoonide kortisooli, adrenaliini ja noradrenaliini taset. Mida kauem need hormoonid veres püsivad, seda suurem on risk, et inimesel tekivad eluohtlikud terviseprobleemid, näiteks südamehaigused, kõrge vererõhk või nõrgenenud vastupanuvõime.

Tallinna Keskkonnaamet on tellinud pealinna strateegiliste välisõhu mürakaardi Ramboll Eesti AS-ist ja Ramboll Finland Oy-st. Valmivat mürakaarti esitleti käesoleva aasta jaanuaris toimunud rahvusvahelisel Keskkonnamüra konverentsil. Teatavasti on kvaliteetse uuringutulemuse saamise eelduseks just õigete alg-andmete olemasolu.

Konverentsil selgus, et mürakaardi tegijad on teinud mitmeid küsitavad valikuid kaardi koostamisel, sh algandmete valikul.

1. Arvesse on võetud ainult Tallinna linnas registreeritud sõiduautod (190 712). Välja on jäetud veoautod(35605), bussid (2087) ja mootorrattad (2637) (01.01.2007 ARK-i andmed). Täielikult on tähelepanuta jäänud Harjumaal registreeritud sõidukid. Üldteada on, et vähemalt Viimsi, Rae ja Harku valdadest tuleb pidev liiklusvoog hommikul pealinna poole ja õhtul tagasi.

Harjumaal on ilma Tallinna arvestamata 43 722 sõiduautot, 315 bussi, 7262 veoautot ja 1384 mootorrattast (01.01.2007 ARK-i andmed).

2. Lennuliikluse müra ei ole Tallinna mürakaardi puhul arvesse võetud. Tallinna Lennujaama kodulehel olevatele andmetele tuginedes toimus 2006 a 33989 lennukite liikumist (maandumist, õhkutõusmist), 2007 aastal juba 38 844. Keskmiselt teeb see sageduseks ca 100 lennukit päevas ja arv muudkui kasvab. Pea pooltel juhtudel lendavad lennukid maandumisel üle Tallinna linna elurajoonide ehk siis Mustamäe, Õismäe, Kristiine. Väidetavalt koostatakse kunagi lennumüra kohta eraldi uuring.

3. Rongimüra puhul ei ole kasutatud Tallinnas liikuvate rongide tegelikke müra-andmeid, vaid on kasutatud Soomes-Rootsis liikuvate vedurite andmeid.

4. Tööstusmüra allikaid on Tallinnas tervelt kaksteist ?! Samas kui näiteks Riia linnas on tööstusmüra allikaid mürakonverentsil kõlanud ettekandele tuginedes üle kolmesaja.

Tallinna linn saab elanike kaitsta ülemäärase ja tervist kahjustava müra eest siis, kui on olemas adekvaatsed andmed müra kohta. Linna välisõhu strateegiline mürakaart peab andma õigetele andmetele tuginedes info, kus tuleb elanike tervise ja heaolu huvides asuda tegutsema. Kui kaart saab olema puudulikke andmeid kasutades tegelikku olukorda ilustav, siis ei saa ka ette võtta kohaseid samme ning linnaelanike õigused on rikutud.

Lähtudes ülaltoodust on mul järgmised küsimused:

1. Millistel kaalutlustel on mürakaardi koostamisel jäetud arvestamata märkimisväärne osa Tallinnas tegelikult liikuvast transpordist?
2. Mis põhjusel ei ole mürakaardi koostamisel kasutatud Tallinnas liikuvate vedurite tegelikke müra-andmeid?
3. Kui täpsed on tööstusmüra allikate osas algandmed?
4. Millise kasutamisväärtusega linnakodanike tervise suhtes saab olla mürakaart, kus lennumüra ei ole arvestatud?

Allakirjutanu ettepanek on koostada uus Tallinna välisõhu strateegiline mürakaart.

Tõnis Kõiv

Riigikogu liige