Kaks lõbusat nalja-ja riukameistrit on võtnud nõuks Tallinna linnapeakandidaatidele kirja kirjutada, mis küll natuke liiga vähe tõtt, aga palju soovmõtlemist väljendab….
Esimene mõte, mis kirja lugedes tekkis, et sõbrad, kas olete äkki midagi joonud? Indrek Tarand ja Marek Strandberg alustavad oma pöördumist linnapeakandidaatide poole lihtsa valega, mida võib kergema närvikavaga inimene isegi solvanguna võtta. Nad kirjutavad jälle järves suplemisest ja vetteku**misest, ilmselt et oma järgnevale tekstile alus luua.
Kordan veel kord kümneid kordi juba korratud ideed – peetrikad on taotlenud ja taotlevad Ülemiste järve kaldal asuva tee kasutusse võtmist jalutamiseks, jooksmiseks, jalgrattaga sõiduks jmt tervisespordi harrastamiseks. Meie ei ole taotlenud Ülemistest supluskoha tegemist ja ainult pahatahtlikud ei saa sellest aru.
Teiseks puudub täna metoodika, mille alusel saaks hinnata veekogu kaldal liikuvate inimeste mõju vee kvaliteedile. On emotsionaalsed argumendid, mis põhinevad tavaliselt kas inimeste endi käitumisharjumustel või nende poolt nähtul. Nii näiteks on Strandberg ja Tarand kindlad, et nii kui nad veekogule ligi pääsevad siis neil tuleb kohe häda peale ja kuhu siis veel end kergendada kui mitte järve. Päris perversne mõte, kas pole? Rõhuv enamus inimesi on siiski normaalsed. Ma ei tea kui mitu korda peab naljameestele veel ütlema, et veekogu ei ole koht, kuhu urineerida.
Kuna ülejäänud Indrek Tarandi ja Marek Strandbergi kirja argumendid põhinevad valel eeldusel siis on nende järgmiste küsimuste kaardimajake juba kokku kukkunud. Kaldal liikumine ei halvenda vee kvaliteeti, seega ei ole vaja vett tänasest rohkem puhastada, seega ei kulu puhastamise peale rohkem raha ja seega ei ole mingit alust rääkida hinna muutusest. Inimeste liikumisest võib maha jääda praht, aga selle koristamine on tavapärane tegevus avalikus ruumis, mille kulusid katavad kohalik omavalitsus või maaomanik (või mõlemad).
Aga ühes ma olen muidugi kirja kirjutajatega ühel meelel – ka mulle meeldiks, kui Tallinna linnapeaks kandideerijad omaksid seisukohta Ülemiste järvele suurema ligipääsu andmise osas.
Delfi Eesti elu rubriigis avaldatud Tarandi, Strandbergi kirja saab lugeda siit
“Teiseks puudub täna metoodika, mille alusel saaks hinnata veekogu kaldal liikuvate inimeste mõju vee kvaliteedile. ”
“Kaldal liikumine ei halvenda vee kvaliteeti”
Kas see mitte vasturääkivus pole? Ühel hetkel ütled, et puudub metoodika ning järgmisel on sul aga kindel teadmine, et ei halvenda…
Kas puuduv metoodika ei ole pigem vastuargument järve avamisele, kuna mõjud on teadmata, kuid halva veekvaliteedi mõjud inimeste tervisele on väga hästi teada.
Kahjuks või õnneks puudub meil riigis seaduslik alus mis lubaks ühe konkreetse valla/küla elanikke jalutama sinna alale ning avamise korral oleks see rada lasnamäelasi täis. Ja kui leitaks isegi nipp, kas tõesti usud, et Tallinna elanike huvi saada võimalikult kvaliteetset vett on väiksem huvi kui peetri elanike huvi patseerida järvekaldal? Võimalikult kvaliteetset jah, sest ka väike mõju veele muudaks selle kvaliteeti (isegi kui te ei ku*e ega s*tu sinna vette. Väide, et inimeste mõju järvele on 0, on nagu väita, et puhaste sokkidega valgele paberilehele astumine ei jäta sinna jälge – astuvad sinna 1000 inimest, on jälg juba väga nähtav.
Tõnis, sa oled tubli võitleja, kuid ära võitle valijate vastu (loe suvalise meediaväljaande kommentaare ning saad aru, et su seljataga on vaid mõni üksik indiviid, ning pigem mõjub su kampaania halvasti reformierakonnale, kui inimene kes enne reformierakonda pidas rahva õiguste eest seisjaks, võib nüüd kindel olla, et selles erakonnas ei ole midagi pühamat kui üksikindiviidide (peetri aleviku antud juhul) erahuvid (kinnisvara hind))
Ott, ma tavaliselt anonüümseid kommentaare läbi ei lase, aga seekord tegin erandi. Kõigepealt soovitan sul silmaklapid eest võtta ja mõista, et meediaväljaannete kommentaaridele tuginedes ei saa hinnata vastukaja oma ideele. Ainult kommentaaride arv on näitaja. Ehk siis kui üldse kommentaare ei ole, ei pruugi hea idee olla.
Teiseks sellest, kas veekogu kaldal käimine avaldab veele mõju või ei avalda. Kipub tüüpiliseks anonüümse kommentaatori mureks, kes vee äärde pääsedes esimese asjana sinna roojama läheb. Reaalses elus ei ole anonüümseid inimesi olemas, igaühel on nimi ja nägu ning seega on väga vähe neid perverte, kes vette oma hädasid õiendavad. Eriti veel olukorras, kus vette minek lubatudki ei ole.
Normaalsed inimesed hindavad kaldal liikuva inimese mõju veele järgmiselt. Eeldatakse, et inimese käest, taskust, kotist võib midagi maha kukkuda (pakend, paber, muu praht). Teiseks eeldatakse, et kui seda ära ei koristata siis see võib tuulega järve peale lenduda ja selliselt reostust tekitada. Kuidas nende eeldustega siis tegeleda?
Esiteks tuleb luua võimalused korrektseks prahi äraviskamiseks ehk paigaldada prügikastid. Teiseks tuleb tagada korrapärane hooldus ja koristamine. Lähtudes sellest, et saavad olema prügikastid ja regulaarne koristus, ma väidangi, et veekogu kaldal jalutaval inimesel ei ole negatiivset mõju vee kvaliteedile.
Kohatu on järves asuva vee kvaliteedi ja tarbija kraanist tuleva vee kvaliteedi vahele võrdusmärki tõmmata. Järvest võetav toorvesi läbib väga korraliku puhastusprotsessi ja tarbijatele suunatud vesi vastab 99,55 % ulatuses nõuetele. Kuna analüüsid on võetud tarbijate juures siis sajast protsendist puudujääv osa on ilmselt põhjustatud torustikust.
Järve vee kvaliteet sõltub aga ilmastikutingimustest – sademetest, lumesulamisveest, aga ka valgla geoloogilistest tingimustest – rabadest, soodest, karsti-ja metsaaladest. Nii näiteks sõltub järvevee värvus sellest, kui palju tuleb valgalalt lisavett võtta (soo-aladelt pärit vesi tõstab toorveevärvust). Aga nii seda kui kõike muudki on kõigil huvilistel võimalik vabalt lugeda AS Tallinna Vesi keskkonnaaruannetest. Täiesti vabalt netist leitavad.
Kordan veelkord – järve kaldal asuval teel liikumine ei avalda järve vee kvaliteedile mõju kui on paigaldatud prügikastid ja toimub regulaarne hooldus.