Sel nädalal toimus Riigikogus 2011 a riigieelarve ja töötuskindlustuse seaduse esimene lugemine ning Tagasi kooli projektiga jõudsin tunde anda neljas Järvamaa koolis.

Kolmapäeval arutas Riigikogu järgmise aasta riigieelarvet. Puldis oli Euroopa parim rahandusminister ja vastas saadikute küsimustele. Jürgen Ligi oli tavapäraselt heas vormis ning ei jäänud vastust võlgu ühelegi eelarvepoliitilist valikut puudutavale küsimusele. Mitu tundi vastas ja väga hästi vastas.

Siia sobib lisada, et laupäevases Järva Teatajas avaldus mu artikkel pealkirjaga Rahandusvolinik tulgu Eestist. Pakun seal koos põhjendustega, et Euroopa Komisjoni järgmine rahandusvolinik peaks tulema meilt ja pakun kandidaadigi välja – Jürgen Ligi.  Uudist saab lugeda siit.

Palju küsimusi opositsiooni poolt tekitas ka eelarvele järgnenud punkt Töötukassa raha kasutamise kohta. Nimelt on Vabariigi Valitsus esitanud eelnõu, mille kohaselt tohib 2011 aasta keskpaigast kasutada töötuskindlustusmaksetest kogunenud raha ka muude aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks. Lihtsamalt öeldes ei pea töötajate ja tööandjate rahast töötutele ainult hüvitist maksma vaid võib ka näiteks täiend-ja ümberõpet rahastada. Ehk siis rahastada neid meetmeid, mille tulemusel inimene saab uuesti tööle. See on ju iga töötu esmane soov, saada uuesti tööd.

Muudatuse järel tekkivat olukorda võib isegi suuremaks solidaarsuseks nimetada. Töötajad ja tööandjad maksavad töötuskindlustusmaksu ning töötud saavad muuhulgas (lisaks veel EL-i ja Eesti riigi eelarvest tulev raha) sellest maksust nii hüvitisi kui teenuseid. Vägagi solidaarne ju. Need, kellel on töö, maksavad maksu, mis kulub neile, kel tööd ei ole. Alternatiiviks on suurendada rahastamist riigieelarvest, aga sinna maksavad raha ju ka töötud. Näiteks käibemaksu ja erinevaid aktsiise. Kokkuvõttes lõpetas Riigikogu täiskogu nii järgmise aasta riigieelarve seaduse kui töötuskindlustusseaduse esimese lugemise.

 Sel nädalal kehastusin projekti „Tagasi kooli“ tõttu minagi õpetajaks. Rääkisin gümnasistidele Aravetel ja Türil teisipäeval, Koerus kolmapäeval ja Paides reedel peamiselt majandusest ning riigi juhtimises tehtud valikutest, mis on tänaseks kolm Balti riiki erinevale tasemele viinud. Startisime korraga, aga täna on Eesti palgad ja pensionid ning isegi säästud pankades kõrgemad kui naabritel, võlakoormus jällegi madalam.

Noored mõistsid sedagi, et Eestis edukalt hakkamasaamiseks on vajalik osata lisaks emakeelele veel kahte keelt, soovitavalt inglise ja vene keelt. Miks mitte näiteks prantsuse keelt, mis eristas Paide ühisgümnaasiumi noori.

Suur tänu Järvamaa koolide õpetajatele, kes aitasid Tagasi kooli raamides mu tundide andmist korraldada.