Tänase volikogu kõige strateegilisema tähtsusega arutelu oligi riigigümnaasiumi teemal. Vallavalitsuse poolt väljatoodud arvnäitajad oli ilmekad ja eeltöö ratsionaalselt rahulik. Päeva lõpus aga nägi pilti tulevasest Ülemiste promenaadist…

Volikogu algas tavapärase õnnitlusega, volikogu esimees ulatas lillekimbu Raivo Uukkivile, kes oli vahepeal olnud sünnipäev. Kohe järgnesid ka arupärimised: 1. Järveküla kooli kohta; 2. Sõidusoodustuse kohta; 3. Peetrimetsa arendusala kasutuslubade kohta.

Seejärel sai sõna Indrek Uuemaa, kes soovis rääkida kuluhüvitistest. Ta on esitanud ka teabenõudeid, aga vastuseid ei ole saanud. Peab haridusametnike mittevastamist pahatahtlikuks. Teabenõuetele on saanud vahevastuseid, aga mitte päris vastuseid. Pikk jutt, aga küsimusi teada ei saanudki.  Teiseks rääkis valdade talimängudest. Ta tahaks analüüsida valla eliitala – korvpalli osalemist valdade talimängudel. Millegipärast on korvpalli tulemused väga kehvad ja seega peab kuskil süsteemis ikka viga olema. Kolmandaks on ta nõus volinik Kõiv’uga, et revisjonikomisjoni aruanne peab olema valla veebilehel nähtav. Järgnevalt palus minu abi akti avaldamisel. Neljandaks kurtis, et 1.märtsil toimunud valla sotsiaalkomisjoni istungile ei saanud osa liikmed sisse, pidid vallamaja ukse taga külmetama.

Seejärel oli minu kord. Andsin kõigepealt volikogu esimehel üle abimaterjali revisjonikomisjoni esimehele edastamiseks, et kergendada komisjonil akti koostamist. Tegemist on ühe suure omavalitsuse revisjonikomisjoni aktist tehtud näidisega, mis on hea abimees korrektse, seadusest tuleneva akti koostamiseks. Teiseks andsin üle eelnõu, mille vastuvõtmisel makstaks revisjonikomisjoni esimehele tasu 10 % vallavanema palgast iga kuu eest, mil toimus revisjonikomisjoni koosolek ja kus revisjonikomisjoni esimees osales. Revisjonikomisjoni korralik töö on tähtis nii opositsiooni kui koalitsiooni jaoks, kogu volikogu jaoks. Et seda tööd hästi teha, seadust järgides ja kõrget kvaliteeti saavutades, on vaja pühendumist ja aega selleks. Aeg aga omakorda vajab hüvitamist. Ma loodan, et senisest kõrgem komisjoni esimehe tasu aitab parandada revisjonikomisjoni tööd.

Seejärel kinnitas volikogu päevakorra ja asus selle juurde.

1. Ülevaade riigigümnaasiumi asutamisega seotud tegevustest Rae vallas.  Esimeseks ettekandjaks on Skype teel Kalle Küttis HTM-st.  Eeldused: 40 % on gümnaasimiealisi lapsi vähem kui 20 a tagasi. Elukestva õppe strateegia nõuab ka täisealiste täiendõpet. Gümnaasiumiharidus peab säiluma ka Lõuna-Eestis. Igasse maakonda vähemasti 1 riigigümnaasium (RG), kasvupiirkondades (Tallinn, Harjumaa) peab olema rohkem. EK-st oleme saanud 240 mlj, gümnaasiumivõrgu korraldamiseks üle saja miljoni. Ca veerandsada kooli Eestis. Harjumaa koos Tallinnaga – kokku 6 riigigümnaasiumi. Geomedialt tellisime analüüsi, et kuhu võiks RG teha. Kõik Harjumaa lapsed siiski ei peaks Tallinnas koolis käima. RG peaks tulema Viimsisse, Jürisse, Harku ja Saue valda. Neile planeeriks 540 kohalised gümnaasiumid. Selle arvel saab vähendada ka Tallinna koormust, koolivõrku kokku tõmmata.

Rae vallas oleme plaaninud praeguse Jüri G lähedale RG-t. Kõik kulud katab riik, kogu vastutus läheb riigile. Samal ajal käib seadusandliku ruumi ümberkujundamine. Kooskõlastusringil on uus Haridusseadus, kus riik võtab gümnaasiumitaseme eest suurema vastutuse. Teoreetiliselt on võimalik halduslepinguga osta haridusteenust ka KOV-I gümnaasiumilt. Oleme planeerinud seda varianti  ainult Tallinna, Tartu, Pärnu jaoks.

Küsimus Endel Albinilt: seaduse muutmine alles käib, aga KOV-ilt nõutakse juba otsust RG osas.

Küttis – RG-te tegemine juba käib, tänakehtiva seaduse järgi. Riigi poolt vaadates kiiret ei ole. KOV võib ka edaspidi oma gümnaasiumi pidada. Riik kindlasti eelistab tulevikus gümnaasiumikohtade ostmisel RG-e.

Uukkivi remark – ma ei karda RG tulekut ja kiidan HTM-I, et suutsite Rae vallaga koostööd alustada.

Kõiv- oli siis ka raske Rae valda nõupidamislaua taha saada?

Küttis – ei olnud. Oleme vallaga varasemaltki arutanud põhikooli kohtade osa ning peale Geomedia analüüsi avaldamist läks arutelu kiirelt edasi. Ühtegi etteheidet Rae juhtidele ei ole.

Kaasettekanne abivallavanem Jens Vendelilt.  Enne seda repliik vallavanem Mart Võrklaevalt – hirmu vastuseisu pärast RG-le ei peaks keegi tundma, arutelu toimub väga konstruktiivsel tasandil.

Vendel: kõigepealt põhikoolidest. Seadus kohustab tagama põhikoolivõrgu. Tänase arvuga me hakkama ei saa.  Järveküla kooli tulek on natuke uinutanud, aga kohti on ikka puudu. Järveküla kool täitub 3 aastaga ja siis tekibki probleem põhikoolikohtade tagamisega. Lahenduseks oleks Jüri G muutmine põhikooliks ja sinna kõrvale RG rajamine.

Uukkivi: RG asukoha kohta, on arusaadav soov kasutada olemasolevat taristut, aga kuidas autod ära mahuvad?

Vendel: häid ettepanekuid hetkel ei ole, aga loodetavasti võtab ringtee remont mingi osa koormusest maha.

Võrklaev: mingid lahendusideed siiski on. Laste tänava rekonst, Rebase tänava lõpetamine. Üks variant on ringliikluste tegemine, valikute küsimus. Ideede kogumise tasandil arutelu käib. Kuna RG käigus spordibaase ei rajata siis on tegu hea võimalusega müüa taristu kasutamise teenust RG-le. Kindlasti tahame kogukonnaga arutada, mõtteid kuulata, arvesse võtta.

Uukkivi – tänuväärne, et volikogus arutatakse. Jüri on ka õige koht. Asukoha mõttes võiks kõne alla tulla ka Ülase kant. Aruküla tee ristile foor aitaks kindlasti rahustada.

Võrklaev – Ülase jääb kaugemale ja pealegi oleme selle ju ise planeerinud elamumaaks ja eelarve strateegias sealt tulevate tuludega arvestanud.

Laius – 23.märtsil 18.00 Rae kultuurimajas avalik arutelu, enne seda koolis koolipere ja vilistlaskogu arutelu. Loodetavasti jõuavad arutelu kokkuvõtted ka volikokku.

2.  Haridusalase tunnustamise korra muutmine. Vendel: ettepanek muuta ja lisada kategooriaid, keda tunnustada. Kaarel Kais komisjoni ettekandjana ütles, et komisjon tegi muudatusi, mida ei saanud kohe sisse viia. Seetõttu arutasid kahel korral. Kokkuvõttes tegi komisjon konsensusliku otsuse eelnõu vastu võtta. Volikogu hääletas, 17 oli poolt ja 2 erapooletut.

3. Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord. Vendel: Sotsiaalhoolekandeseaduse muutmise tõttu parandasime viited õigeks. Kais: vormiline muudatus, pikka arutelu ei olnud. Toetasime ühehäälselt I lugemisel vastuvõtmist. Volikogu hääletas: 19 poolt.

4. Rae valla eelarvest perede toetamise kord muutmine. Vendel: SHS muutus ja muutsime preambuli viiteid. Kõiv: lühike arutelu, üksmeelselt otsustati teha volikogule ettepanek I lugemisel vastu võtta. Hääletus: 17 poolt ja 1 vastu.

5. Rae valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord. Ettekandja Ülle Parmas: muudatus tulenes põhiliselt SHSst, aga lisaks viisime veel sisse mõned parandused. Paragrahv 2 toetuste taotlemise alused ja määrad lg 3, ära määratud, kes on õigustatud taotlema. Ühekordsete toetuste korrast jäi välja üldhooldekodus olevate isikute ülalpidamise toetus, see on kaetud teise volikogu poolt vastu võetud määrusega. Taotluste menetlemine muudetud, vallavalitsuse korraldusega moodustatud komisjon. 2015 a 12.mail vallavalitsuse korraldus vastu võetud komisjoni töö reguleerimiseks. Kolmandas punktis kirjas, et vallavalitsus kinnitab komisjoni ettepaneku ja määratud ära ka tähtajad. Vältimatu sotsiaalabi toetuse osas täiendatud 5nda punktiga, et makstakse seni kuni ei ole enam abitus olukorras.

Kõiv: arutelu oli komisjonis pikem, sest ei muudeta ainult SHS-I vaid ka teisi punkte. Muudatusi kajastas vallavalitsuse ettekanne. Komisjoni arvates ei peaks määruses liiga täpselt kajastama komisjoni kuuluva ametniku ametipositsiooni ja üldse ei peaks määrus liiga detailne olema. Komisjoni ettepanek I lugemine lõpetada ja määrata parandusettepanekute tähtajaks 23.märts kell 12.00. Nii ka volikogu otsustas.

6. Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korraldamine ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord. Ettekandja Ülle Parmas: SHS-I muutmisest tulenev muudatus. Kõik on riigi poolt täpselt paigas. Kui riigi poolt eraldatud vahendeid üle jääb siis on neid võimalik kasutada täiendavate teenuste saamiseks. Sotsiaalkaitseministri taotluse vormi avaldust veel komisjoni ajaks ei olnud, nüüd olemas.

Kõiv: komisjoni otsus oli, et saata II lugemisele ja anda parandusettepanekute tähtajaks 23.märts 12.00.

Uukkivi tegi ettepaneku kohe vastu võtta.

Laius pani hääletusele komisjoni ettepaneku ja tulemuseks tuli 8 poolt ja 8 vastu. See tähendab, et volikogu häälteenamust II lugemisele saatmiseks ei olnud ja otsus läks vastuvõtmisele.  Lõpphääletuse tulemus: 16 poolt, 1 vastu ja 1 erapooletu.

7. Maa munitsipaalomandisse taotlemine. Võrklaev: valla omandisse taotletakse Laste tn 1a, Uusmaa tee 14 ja Uusmaa tee 19.  Timuska: komisjon toetas eelnõud. Volikogu hääletas: 17 poolt.

8. Rae valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Ettekandja Birgit Parmas: Veeseadus nõuab eeskirja ja kehtiv on võetud vastu 2000 a. Säilib nõue, et kogumismahuti tühjendamise kviitungeid peab säilitama 2 a. Kaasettekanne Aleksander  Torjus: kas paakautode juhid annavad ikka kviitungeid, äkki peaks isegi elektroonilise makse tegema, et sularahaga ei toimetataks. Terminalimaksed on üsna levinud. Komisjoni ettepanek suunata II lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 23.märts 2016 kell 12.00.

Aivo Hommik – mis siis juhtub, kui kviitungeid alles ei ole, kuidas trahvi hakatakse tegema.  Parmas: Menetleja otsus, kui on kahtlus, et kogumispaak katki, saab tellida sõltumatu eksperdi hinnangu ja selle järgi otsustada. Kui ei vasta nõuetele, maksab kinni ekspertiisi ja täiendavad kulutused nõuetekohaseks viimiseks. Tiheasustusalal naabrid kaebavad ja on kahtlus, et pumbatakse kuskile kraavi siis on juba Veeseaduse rikkumine, teatama KKI-sse ja teine menetlus.

Hommik – küsimus oli ikkagi selles, et kui kõiki kviitungeid alles ei ole.

Võrklaev – kviitung on ikkagi ennetav meede. Ametnik vaatab edasi kuhu see heitvesi siis läheb? Eesmärk ei ole karistada vaid selgitada välja keskkonnakahju olemasolu.

Laherand – imbväljakute süsteem, kuidas seda kontrollitakse? Parmas – imbsüsteemi septiku osa peab ikka tühjendama, ca 1x aastas. Hoolduspäevikut peab ka pidama.

Endel Albin – kui palju kõneks olnud ekspertiis maksma võib minna? Parmas: seda ei oska öelda, võib-olla paarsada eurot.  Eelnõu läks II lugemisele.

 9. Valla vara võõrandamine ja vara omandamine muutmine.  Võrklaev: Ussivälja maaüksusest 21 243 m2 suuruse osa omandamine EELK Jüri koguduselt riigigümnaasiumi ja avaliku tee tarbeks. Timuska: komisjon arutas, allikad ja kivid pidid alles jääma.

Timuskal endal küsimus, et kas selle otsusega paneme nüüd RG asukohavaliku lukku? Võrklaev vastas, et ei pane, maad läheb ju ikka vaja. Volikogu hääletas: 14 poolt, 1 vastu ja 1 erapooletu.

10. Vaskjala külas Vana-Kooli kinnistul asuva hoone korteriomandi omandamine. Võrklaev: pikk teema juba. Vaskjala elanikud on vallale kirja kirjutanud ja selgelt soovi avaldanud. Arutasime ka eelmisel volikogul. Sain korteriomanikuga kokku ja arutasime ning leppisime kokku hinnas 130 000, mis on väiksem kui hindamisaktis märgitud hind, aga natuke suurem kui volikogu poolt varasemalt otsustatud. Kui volikogu kinnitab, läheb tehinguks, muidu mitte. Kui volikogu nõus, aprilli lõpuks korteriomanikuga võlaõiguslik leping. Asjaõiguslepingu sõlmimine ja raha maksmine 2017.a jaanuaris. Timuska kaasettekanne: juba teine pakkumine, esimene 2013 a. Mis korterist talvel saab, et kui välja kolib, jääb külma. Vallale tekivad lisakohustused.

Parbo – mida teine korteriomanik arvab, kas tahab ka müüa? Võrklaev- sellist infot hetkel ei ole.

Kõiv: mis saab olema võlaõigusliku lepingu sisuks? Kui tegemist on kinnistu ostuks eellepinguga siis peab ta olema notariaalselt tõestatud.

Võrklaev: saabki olema notariaalselt tõestatud ja sisuks ongi kinnistu ostu-müügis kokkuleppimine ehk eelleping.

Parbo kiidab valda, et lõpuks ostmine volikogu laual on. Aga paremini oleks pidanud läbi rääkima.

Võrklaev arvas, et me võime alati aja maha võtta ja läbirääkimistega uuesti alustada kui nii kõvad läbirääkijad volikogu laua tagant tulemas on. Peale lühikest arutelu otsustas volikogu siiski otsuse vastu võtta, 17 poolt, 1 erapooletu ja 1 jättis hääletamata. Volikogu esimees Agu Laius luges sõnad peale, et kõik valla poolt ostmise toetajad nüüd jätkavad kaasamõtlemist teemal, mida ostetud korteriomandiga edas teha.

11. korteriomandite võõrandamine avalikul enampakkumisel. Võrklaev: üksikud korterid suurtes majades ei ole mõistlikud, kulud kõrged, eelistame tervikuna munitsipaalmaja. Ettepanek võõrandada.  Timuska: komisjonis oli arutelu, et mis saab elanikest? Kahes korteris on elanikud sees, ühel lõpeb suvel üürileping ja teine plaanib ostmisel osaleda. Vaida korteri hinda teeb komisjon ettepaneku alandada 19 800-lt 15 000-ni. Kehvas olukorras maja.  Volikogu toetas hinna alandamist ja korterite müüki.

12.Valla põhimääruse muutmine. Laius: eelnõus on kokku 21 muudatust ning  need tulenevad sümboolika uuendamise vajadusest, kirjaliku küsimuse esitamise korraldusest, osad muutused tulenevad seadusest, täpsustatakse ka valla vara määratlust ning  laenu ja muu varalise kohustuse võtmise korda vallas. Timuska – arutasime, teeme ettepaneku saata II lugemisele, parandusettepanekute tähtaeg 23.märts 12.00. Volikogu oli nõus.

13. Eelarve-ja majanduskomisjoni koosseisu kinnitamine. Timuska: üks liige on soovinud komisjonist lahkuda seoses elukoha muudatusega.  Volikogu toetas.

14. Eelarve ja majanduskomisjoni koosseisu muutmine. Laius: Timuska pidas eelmises punktis ettekande ära, komisjon jätkab 13 liikmelisena. Volikogu toetas.

 

PS! Peale volikogu astusin läbi veel Peetri keeglist, kus I. Variku korraldatud Rae FB grupiõhtul oli alanud vallavanema ettekanne arengutest Peetris ja vallas laiemalt. Muuhulgas oli jutt Raeküla kergliiklusteedest ja ka Ülemiste promenaadist.