Sotsiaalministeeriumi tellitud “Puuetega inimeste toimetuleku vajaduste uuring” näitab, et ainult 14 % Eesti puuetega tööealistest inimestest peab end staatuse poolest töötavaks. Lisades juurde osaliselt tööd tegevad inimesed, ei küüni protsent kahekümnenigi. Seame sihiks oluliselt kasvatada puuetega inimeste tööhõivet ning jõuda vähemalt 50%-ni.

Puuetega inimestel on aasta aastalt üha suuremad võimalused olla ühiskonnaellu kaasatud. On loodud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, riik toetab abivahendite soetamist ja alustatud on võimaluste ja tagatiste loomisega puuetega inimeste  tööhõiveks. Sellegipoolest, hoolimata soovist, väga paljud tööealised puuetega inimesed praegu ei tööta.

 

Sotsiaalministeeriumi poolt 2006. aastal tellitud „Puuetega inimeste toimetuleku vajaduste uuringu“ kohaselt on Eestis hinnanguliselt  113 000 puudega inimest. Neist on tööealisi 43735 ja neist vaid 14 % peab end staatuse poolest peamiselt töötavaks. Kui lisada juurde osaliselt töötavad, jääb sellegipoolest tööga hõivatud puuetega inimeste arv alla viiendiku kõigist puuetega tööealistest, mida on ilmselgelt vähe.

 

Vaja on seada sihiks oluliselt kasvatada puuetega inimeste tööhõivet ja jõuda järgmise viie aastaga tasemeni, kus vähemalt pooled tööealistest puuetega inimestest oleksid tööga hõivatud.

 

Sotsiaalne ettevõtlus esiplaanile

Eesti rahvastiku vanuseline struktuur näitab: meie riigi elanikkond vananeb, tööturult lahkub rohkem töökäsi kui sinna siseneb. Seega on uute töökäte turule lisandumiseks üldised eeldused head – iga uus tööturule tulija on väga oodatud. Puuetega inimeste töötamisel on esmatähtis inimese enda elukvaliteedi paranemine. Tähtis on ka emotsionaalne pool – inimene tunneb ennast kaasatuna, ta saab ise midagi ära teha, midagi luua, töötada, ühiskonnaelus kaasa lüüa. Rääkimata rahateenimisvõimalusest, mis parandab majanduslikku olukorda. Seega on puudega inimese töötamine kasulik tervele ühiskonnale.

 

Vabalt areneda saanud riigid on jõudnud puuetega inimeste tööhõives korraldamises sotsiaalse ettevõtluseni, mille põhieesmärgiks ei ole kasumi tootmine, vaid  puuetega inimestele töö tagamine või sotsiaalsete teenuste osutamine (vanurite hooldus, sõltlaste rehabilitatsioon, taastusravi jne). Oluline on seejuures lisaks sotsiaaltoetustele ja täiendava töötasu võimaldamisele inimeste toomine kollektiivi (tõrjutuse kaotamine), et nad tunneksid end täisväärtuslike kodanikena.

 

Meie praegust olukorda puuetega inimeste kaasamisel töö-ja sotsiaalellu annab kirjeldada EL-i EQUAL programmi toel läbi viidud HAPECO projekti toel. Kiire järeldus on, et saab küll puuetega inimesi tööle rakendada, kui sihipäraselt toimetada. Projekti tulemusena on valminud kogumik, mis kirjeldab hetkeolukorda Eestis sotsiaalse ettevõtluse alal.

 

Tegutseme eesmärgipäraselt

 

Mitmes riigis on sotsiaalse ettevõtlusega tegelejad valinud ühistu vormi. Eestiski on olemas võimalus asutada tulundusühistu, mis oma olemuselt vastab sotsiaalse ettevõtluse vajadustele.

HAPECO projekti käigus on juhitud tähelepanu vajadusele kohandada ühistu vormi sotsiaalse ettevõtluse eripärale. Vajadus reeglite kohandamise järele peab selguma täiendava analüüsi käigus.

 

Näide 1

 

Ühes Viljandimaa omavalitsuses on puuetega inimeste ettevõte lepingupartneriks, kes teeb lihtsamaid omavalitsuse territooriumil vajalikke haljastus-ja koristustöid, hooldab kalmistuid jne. Vald on rahul ja puuetega inimesed samuti.

 

Näide 2

 

Mitmes linnas monteeritakse hoolega üles valvekaameraid, kuid ollakse hädas inimeste leidmisega, kes monitore jälgiks ning õigusrikkumistele reageeriks. Vaja oleks pöörduda puuetega inimeste organisatsiooni poole ning anda töö näiteks liikumispuudega inimesele. Vaja ainult teistmoodi mõtlemist ning mõningast ruumide, mööbli ümberkohandamist.

 

Sihile viib ainult eesmärgipärane tegutsemine. Seepärast tuleb olemasolevad võimalused (Sotsiaalministeeriumi projektitoetused, EAS-i ettevõtlustoetused, Töötuturuameti puuetega inimeste tööhõive meetmed jne) puuetega inimeste abistamiseks ja toetamiseks koondada ühte terviklikku meetmesse – puuetega inimeste tööhõive suurendamine.  Sel juhul on lootust, et järgmise viie aasta jooksul suudame töö korraldada vähemalt pooltele puudega inimestele.