Reedel toimus Budapestis konverents, kus arutati viie riigi (Bulgaaris, Ungari, Rumeenia, Makedoonia ja Eesti) esindajate osavõtul vaimupuudega inimeste olukorda ning seadusandlikke võimalusi selle parandamiseks. Mitmel riigil ei ole veel ratifitseeritud ÜRO poolt väljatöötatud uus Puuetega inimeste õiguste konventsioon. Eesti on konventsiooni allkirjastanud 2007 a septembris ning plaanis käesoleva aasta lõpuks ratifitseerida nii valitsuses kui riigikogus.

Uus konventsioon rõhutab, et puuetega inimeste defineerimisel ei kasutataks ainult meditsiinilist lähenemist vaid hinnatakse sotsiaalset poolt. Hea meel on tõdeda, et Eestis konventsiooni kohane definitsioon kasutusel juba aastaid. 2008 a 1.oktoobrist kasutusel olev puude määramise korras on samuti rohkem tähelepanu pööratud sotsiaalsete aspektide arvestamisele.

Konverentsil tekkis üles ka küsimus, et kas praegune raske olukord majanduses ja riigi vähenevad tulud mõjuvad negatiivselt ka puuetega inimestele mõeldud toetustele. Sain järjekordselt öelda, et pensione Eestis ei vähendata. Samas tuleb tõdeda, et puuetega inimeste ees on vastutus nii riigil kui kohalikul omavalitsusel ning teenuste kärpimise näiteid kahjuks ikka leidub.

Eesti maksumaksja jaoks oli minu osalemine konverentsil väga odav, ei maksnudki õieti midagi. Istusin oma Toompea kabinetis, kõrvaklapid peas ja arvuti kaamera näkku suunatud. Skype, mis muud.

  

Järvamaa haigla esitas sel nädalal sotsiaalministeeriumile taotluse uute hooldusravi kohtade rajamiseks Paidesse. Ministeeriumi plaani järgi on Euroopa liidu hooldusravi jaoks minev abiraha kohta tehtud eeljaotus maakondade vahel. Aluseks eakate arv maakonnas, millele lisandub fikseeritud summa. Järvamaa kontroll-arv on kokku 16,6 mlj krooni.

Järvamaalt esitati ka teine taotlus. Nimelt Koeru Hooldekodu taotleb samuti hooldusravi võimaluste parandamiseks toetust. Koerule vajaminev summa on pea poole väiksem kui Paidele, kuid Paide eeliseks on jällegi asumine tõmbekeskuses ning ka Järvamaa hooldus-ja õendusabi arengukava kohaselt tuleb eelistada Järvamaa Haiglat.

Järvamaa haigla soovib investeerida 16,2 miljonit krooni abiraha, millele lisandub omaosalus. Sotsiaalministeeriumi komisjon hindab mõlemaid taotlusi ning parim pääseb edasi. Ehk siis juba päris varsti, loodetavasti septembris on selge, kumb Järvamaa taotlustest pääseb edasi. Seejärel võib juba kindel olla, et hooldusravi võimalused Järvamaal lähikuudel paranevad tublisti. Vaadates ERR-i uudist Järvamaa haigla siseosakonna ruumide remondi kohta, võib järeldada, et inimesed hindavad arstiabi kvaliteedi paranemist ja haigla peaarst Andres Müürsepp juhib hästi head meeskonda.

  

Nädalavahetusel toimunud Reformierakonna volikogul said muuhulgas ka Järvamaa mitmetest piirkondades kandideerivad reformikad värske energiasüsti. Enesekindlust lisas teadmine, et kui 2005 aastal läks Reformierakond oma nime all välja 116-s omavalitsuses siis nüüd juba 136-s ja et Kesk-Eestis on Reformierakond jätkuvalt populaarseim erakond. Koolitaja Peep Vain juhtis tähelepanu inimestes olemas olevatele kuid mõnikord natuke peitu jäävatele oskustele ja teadmistele. Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip rääkis poliitiliselt olukorrast ning vastas küsimustele. Loomulikult sai veelkord üle räägitud, miks Reformierakond ei vähenda pensione ega muuda vanemahüvitist. Hilisõhtul toimus väiksema seltskonnaga ajurünnak Mulgi külastuskeskuse rajamise teemal. Eks elu näitab, mis neist väljamõeldud ideedest ja mõttekildudest saab. Täpsemalt saab mulkidest lugeda siit.  

 

Uus nädal toob kaasa Riigikogu sügisese istungjärgu alguse.