Täna võttis Riigikogu ülekaaluka häälteenamusega vastu seadusemuudatuse, millega järgmise aasta veebruarist muutub pensionite ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksmine.

Põhililist tähelepanu on pälvinud pensionite ja muude toetuste kojukande küsimused, mis on põhjustatud enamuses järgmise aasta riigieelarvest. Loogiliselt võiks järeldada, et riigieelarve menetlemise juures tõuseb põhiküsimuseks järgmise aasta pensionite kasv ning sellele kuluvad miljardid kroonid. Aga kuna see on ilmselt positiivne, siis ma loodan, et see Riigikogus liiga suureks teemaks ei tõuse. Tahan siiski märkida: muudatused pensionite maksmiseks on seadustatud juba aasta tagasi eesmärgiga, et pensionid kahekordistuksid nelja aastaga.

 

Pensionite väljamaksmise süsteem peab olema turvaline ja paindlik. Numbrid näitavad, et juba täna kantakse enamus pensione, toetusi (üle 70%) saaja pangaarvele. Homme kantakse pension pangaarvele ka neile pensionäridele, kel ei ole liikumistakistust, kes ei ela hajaasustuses ja kellele pangateenus on kättesaadav. Need, kellel kõik eelnimetatud mured on, saavad ka edaspidi maksumaksja kulul pensioni koju kätte.Kasvab kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö osa. Kohalik kogukond, KOV teavad, millist abi või teenuseid eakad inimesed veel vajavad.  Lisaks tulevad inimestele üha rohkem appi postipank ja pangabuss.

 

Oleme kuulda võtnud Riigikontrolli soovitust Sotsiaalministeeriumi 2007 a raamatupidamise aastaaruande juurde, et täpsustada seadusi, nähes ette, mis juhtudel kojukanne toimub ning vähendada väljamaksmisega seotud kulusid.

 

Viimaste aastate jooksul on Eesti inimesed pidanud läbima palju muutusi, erinevaid reforme, seda küsimata vanusest. Arusaadavalt on noortel kergem muudatustega kaasa tulla kui eakamatel. Aga kui näiteks mobiiltelefoni kasutamise numbreid vaadata või interneti kasutamist eakate päevakeskustes, siis saame rõõmu tunda eakate ajaga kaasas käimise üle.

 

Igaühe jaoks meist on lisaks turvalisusele oluline ka igapäevatoimingute kulu. Kaardimaksed on reeglina odavamad ja turvalisemad. Sularahas elektri eest tasumisel tuleb maksta teenustasu. Sularaha kodus hoidmine on väga ebaturvaline viis oma raha hoida.

 

Reformierakonna fraktsiooni soovil on seadusesse kirjutatud, et liikumistakistus, hajaasustuses elamine ja pangateenuse kättesaamatus on põhjused, miks edaspidigi maksumaksja kulul pension koju kätte tuuakse. Samas tuleb panna südamele: väga lihtsustatud lähenemine on, et inimesele piisab ainult raha kojutoomisest. Üksi elaval inimesel on vaja käia poes, apteegis või arsti juures, elektri eest maksta jne. Seega vajab üksi elav eakas inimene varem või hiljem üha rohkem kõrvalist abi, hoolt ja hoolitsust. Pakkugu seda siis esmajoones lapsed, sugulased või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad, määratud hooldaja jne. Ainult raha koju kätteviimisest ei piisa, et tagada eakale inimesele inimväärne elu. Ikka palju rohkem on vaja.

 

Pensionäride elu muutub järgmisest aastast paremaks, kui ta on sel aastal. Riigieelarve kitsikusest ja riigi raha säästlikuma kasutamise huvides muutub küll pensionite ja muude toetuste kojukanne, kui – pensionid tõusevad ja raha kasutamine muutub paindlikumaks ja turvalisemaks.

Positiivne ellusuhtumine tuleb alati kasuks ning soovitan seda kõigile.