Tegelikult on pensioniea tõusul kolm reaalset alternatiivi, aga Reformierakond ei ole nende alternatiividega nõus. Mitte mingil juhul. Kohe selgitan lähemalt.

Esimene alternatiiv: vähendada täna keskmisest palgast 42 % moodustavat pensioni järgmise viieteistkümne aasta jooksul tasemeni 32 % keskmisest palgast. Reformierakond ei saa nõustuda pensionite vähendamisega ei täna ega tulevikus.

 

Teine alternatiiv: tõsta sotsiaalmaksu nelja protsendipunkti võrra. Reformierakond ei ole nõus veelgi tõstma isegi kõrget tööjõu maksustamise koormust. Juba tänanegi tööjõumaksude tase ei soodusta uute töökohtade teket ega aita kaasa tööpuuduse vähenemisele. Pigem tuleks kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir, et motiveerida kõrgelttasustatud töökohtade loomist ning kaasnevate töökohtade teket. Nõnda kasvaks ka sotsiaalmaksu laekumine, millest omakorda saab maksta suuremat pensioni.

 

Kolmas alternatiiv: mitmekordistada sisserändajate arvu. Täna kehtib sisserände piirmäär 0,1 % elanikkonnast ehk 1340 inimest aastas. Üldise pensioniea tõusu ärajätmisel tuleks sisserännet suurendada 15 – 20 000 inimeseni aastas, mis oleks aga Eesti ühiskonna jaoks liig mis liig. Me ei vaja teist Lasnamäed. Reformierakond ei ole nõus võõrtööliste arvu plahvatusliku kasvuga.

 

Kellele on pensioniea tõus kasulik?

Üldist pensionile mineku iga on vaja tõsta, et pikaajaliselt tagada pensionikassa jätkusuutlikkus, võimalus suurendada pensione jne. Kui aga vaadata selle nurga alt, et kellele on pensioniea tõus kasulik?  

Kõige suuremad kasusaajad on tänased pensionärid, sest nende pension tulevikus kasvab. Samuti võidavad eelnõust 56-aastased ja vanemad inimesed, sest nemad saavad pensionile praeguste reeglite järgi, aga neile on garanteeritud kõrgem pension tulevikus.

Inimesed vanuses 50 kuni 56 eluaastat peavad mõne kuu võrra hiljem pensionile minema, sõltuvalt täpsest sünniaastast.

Nooremad kui 50 aastased peavad kaks aastat kauem töötama. Samas on muudatus pikalt ette teada ning nii saab pensionileminekuks varakult plaane teha. Tänane Eesti pensionisüsteem üles ehitatud ju kolme samba põhimõttel. I sammas on riiklik pension, II sammas on riigi ja töötaja ühine kogumispension ja III sammas inimese enda vabatahtlik tulumaksuvaba kogumispension. Seega on inimesel endal märkimisväärne roll oma pensionipõlve planeerimisel ja otsuste langetamisel.

 

Pikemas perspektiivis kahaneb tööealiste elanike arv tänaselt 4lt töötegijalt iga 65 aastase inimese kohta 3ni aastaks 2030 ja lausa 1,8-ni aastaks 2050. Kõige rohkem peaks oma pensioni pärast muretsema täna 25-aastane noor inimene. Kui tema saab 65 ja läheb pensionile, siis on temale pensioni väljateenivaid tööealisi ainult 1,8 tänase nelja asemel. Mida siis teha?

– koostada isiklik pensioniplaan

– luua perekond ja saada lapsi

Nii lihtne see ongi:)