Mis on ühist palvushommikusöögil ja Põhiseadusel? Mõlemate puhul on põhiküsimuseks väärtused.

Esmaspäev algas Rahvusliku Palvushommikusöögiga, mis on järjekorras juba seitsmes. Seekord oli toimumiskohaks valitud SAS Radissoni hotell. Kas koha uudsuse või abikaasa kaasa võtmise võimaluse (kohustuse?!) tõttu jäid mõned toolid tühjaks. Tavapäraselt olid kohal President Arnold Rüütel abikaasaga, mitmed Riigikogu liikmed, linnapead jt avaliku elu- ja usutegelased. 2008 aasta teemaks oli pere ning osalejaid said kuulda mitmeid kaasa mõtlema panevaid kõnesid. Pärlina jäi meelde Maret Maripuu kõnest: 6 aastase Juku käest küsitakse, kui vana ta isa on. Juku vastab, et 6 aastane. Kui selle peale küsija kulmu kergitab, selgitab Juku: „aga ta sai ju siis isaks, kui mina sündisin“.

Rahvuslike palvus-hommikusöökide traditsioon sai alguse 1950. aastate lõpul USA-s. Ühendriikides on sellel osalenud kõik presidendid alates Dwight D. Eisenhowerist kuni George W. Bushini. Palvus-hommikusööke peetakse ka Euroopa Liidu institutsioonides, sh Euroopa Parlamendis. Järvamaal toimus palvushommikusöök viimati Laupa mõisas. Põhiline on palvushommikusöökide puhul kristlike väärtuste rõhutamine, et me oma igapäevaste otsuste ja tegevuste juures väärtusi ei unustaks. 

Teisipäeval esitleti Tartus, Iuridicumis uut Põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. Hetk juhtus väga päevakajaline olema, sest samal päeval hääletas Riigikogu teistkordselt ilmselt Põhiseadust rikkuva seaduse poolt ning EV President Toomas H Ilves teatas Riigikohtu poole pöördumisest. Kindlasti on kohtunikel otsustamisel abiks ka uus Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne.

Tuleb tunnistada, et Tartu ja ülikool on väärtused omaette. Väga hea pildi saab, kui sõita täistunni ekspressiga Tallinnast Tartusse (tee peal töötada arvutiga, lugeda kaasavõetud materjale), kohale jõudes jalutada läbi sügisese linna ülikooli peahoonesse ja sealt edasi Iuridicumi, kohata ja vestelda mind õpetanud õppejõudude Kalle Meruski, Raul Naritsa, Paul Varuli, Irene Kulli, Jüri Põllu jt. Õnneks sai esitluselt väljaannet ka osta ning nii oli tagasiteel bussis huvitav lugemismaterjal käepärast võtta.

Põhiseaduse eessõnast saab hea ülevaate, kuidas on meie riikluse alusdokumendid tekkinud ning millised protsessid toimusid Põhiseaduse ümber 30 -ndatel aastatel. On mida tunda, meeles pidada ja ka osata hoiduda. Meelde tuletada väärtusi, mis on Põhiseadus kirjas. Neist aru saamiseks on tihtipeale vaja kommenteeritud väljaannet lugeda.