Renoveeritud Paide raekojast ei leia sinna algselt planeeritud I-punkti. See on ikka jäänud linnapea perefirmale kuulunud hotelli. Kas jälle linnapea isiklikud ärihuvid mängus?

Renoveerimisprojekt juba 2002 aastast

Arutelud Paide raekoja renoveerimisprojekti üle algasid 2001 aastal Andres Jalaku volikogu esimeheks valimisega. Tema eestvedamisel vaidlesime päris mitu korda uue raekoja ruumide paigutuse üle. Olime selgelt üle meelel, et on vaja rohkem võimalusi, et nii linnakodanik kui külaline leiaks põhjust linna esindushoonesse siseneda. Raekoda on vaja rohkem avada inimestele, ta ei ole ainult ametnike ja poliitikute pärusmaa. Sinna peab olema põhjust minna ka siis, kui ei tahad näitust vaadata, muusikat kuulata või vaatamisväärsuste kohta infot pärida. Linna külalisi kutsuks aga i-punkt, mis on iga kultuurselt ringi reisiva inimese jaoks tähtis infoallikas. Väga mitmes Euroopa väiksemas linnas on turismiinfopunkt just raekojas. Paides oleks see tähendanud Nelja Kuninga hotellist i-punkti äratoomist. Kindlasti ei olnud meil Jalakuga soovi kuidagi Sarapuude perefirma äri kahjustada, sest hotelli külaliste jaoks on turismi infopunkt ju selge lisaväärtus. I-punkti märk kutsub külalise majja ja sealt edasi on lihtne talle öömaja müüa.

Raekoja renoveerimise projekti koostades aga ei mõelnud me ühe hotelli huvidele vaid üldisele kasule. Kuna esindushoone remont tõotas tulla päris kallis, pidasime õigeks, et võimalikuks palju inimesi saaks tulemusest osa. Pealegi on raekojas asuv infopunkt omaette vaatamisväärsus, mis linna külalisi kutsub ning ettevõtjatele kliente toob.

Ülejäänud ruumiprogrammi koostades lähtusime eeldusest, et nii linnapea kui volikogu töökohad on raekojas. Samuti seadusest tuleneva järjepidevuse hoidja linnasekretäri tööruumid. Kui mõned tehnilised töötajad välja arvata, siis rohkemate ametnike jaoks tööruume ei jagunud. Põhiline linnavalitsuse maja on siiski Pärnu 3 aadressil asuv endine teenindusmaja.

2002 aastaks oli raekoja renoveerimisprojekt valminud. Olime volikogu esimehega ühel meelel, et ainult linna rahast ei ole mõistlik raekoda remontima hakata. Nii väiksemat kui suuremat remonti vajasid lasteaiad, koolid, heakord.  Eesti liikus kindlalt Euroopa Liiduga liitumise teel ja teada oli, et liitumise järel avanevad mitmed abiraha taotlemise võimalused. Asetasime raekoja renoveerimise projekti riiulile (koost teiste samalaadsete projektidega), et oleks kohe võtta, kui mõni eurofond avaneb.

 

Raekoda remonditud, I-punkt kadunud

Aasta on nüüd 2008 ja Paide raekoda seisab kogu oma hiilguses linna keskel. Seest veel ilusam kui väljast. Tuleb tunnistada, et projekteerijad, sisekujundajad, ehitajad, ehituse järel valvajad on teinud head (koos)tööd, sest tulemus lausa paitab silma. Hästi tehtud, kasutatud on kvaliteetseid materjale ja ei ole põhjust nuriseda ka tööde kvaliteedi üle.

Paar üllatust on raekoja valmimise järel siiski avanenud. Nimelt ei leia me esindushoonest i-punkti. Selle asemel on II korrusele plaanitud volikogu sekretäri ja esimehe tööruumid esimesele toodud. Teisel korrusel vabanenud ruumid on hetkel kasutuseta. Mingi lootus sinna tegevus sisse saada on Marika Martini tubli tegevus abielude registreerimisel, sest pruutpaari jaoks on lisaruumi vaja. Teiseks üllatuseks tuleb pidada seda, et linnasekretäri töökoha ruum on jaotatud kolmeks ja veel kaks ametnikku on leidnud tee raekotta. Nii on linnasekretär, kelle ametikoha täitja kohustused ja vastutus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (§ 55) võrdsustatud juristi ja teabenõunikuga. Viimased ametikohad ei tulene seadusest vaid vajadusest.

Üks remark siia veel juurde. Regionaalminister Vallo Reimaa külastas Paidet 2007 a augustis ja kohtus Järvamaalt valitud Riigikogu liikmete juuresolekul linnavalitsuse ja volikogu esindajatega. Kohtumisel selgus, et ca kuu aja pärast avanevast meetmest on võimalik taotleda toetust Raekoja renoveerimiseks just selles osas, mis jääb avalikku kasutusse. Kuna raekoja kogumahust oli ca 1/3 (i-punkt, II korruse saal, teenindavad ruumid) mõeldud laiemaks kasutamiseks, siis nägi minister Paide toetamise võimalust. Kuna raekoda oli juba tühjaks kolitud ning remont alanud, hoiatati linnavalitsust, et juba tehtud kulutusi toetus ei kata. Linnavalitsus lubas ehitamisel sellega arvestada ning taotluse esitada. Mine võta tagantjärele kinni, kui palju linnajuhid tegelikult pingutasid riigilt raha saamise nimel. Tõsiasi on see, et ühtegi senti toetust ei saadud ning Raekoja remondiks kulunud ligi 15 miljonit krooni tuleb Paide maksumaksjal kinni maksta.

 

Kahjuks jättis praegune linnavalitsus esialgse plaani avada Paide Raekoda laiemale avalikkusele ellu viimata.I-punkt ootab jätkuvalt külastajaid linnapea perefirmale kuuluvas Nelja Kuninga hotellis.