Eile tähistati Paide raekojas linnale omavalitsusliku staatuse omistamise 20.ndat aastapäeva. Nii praegused kui endised linnajuhid meenutasid oma kõnedes olnut. Minu meenutus oli järgmine

Lugupeetud linnajuhid, volinikud, külalised.

Lubage mul anda lühike ülevaade minu linnapea aastatest – 1996-2004. Teatavasti aja möödudes üldistusaste muudkui tõuseb. On järgnevgi rohkem emotsionaalsete kildude kogum kui ametlik aruanne.

Kui mind 1996a linnapeaks valiti, oli Jaan Rõuk juba 8 aastat linnapea olnud. Tulin tema järel, noor ja hakkamist täis. Linnavalitsuse töötajad olid muutusteks valmis ja muudatused algasidki. Töö muutus intensiivsemaks, kohvipausid lühemaks. Linnavaraosakonnast tegime Osaühingu Paide Elamuhooldus.

Tallinn-Tartu maanteele sai üles suur ja punane süda, koos reklaamlausega: Paide-Eestimaa süda. Teised linnad tulid jupikaupa Paidele järele oma reklaamide ja lausetega. Esimene suurem minu valitsuse proovikivi oli Paide Gümnaasiumi internaadi sulgemine 1997 a kevadel. Läbisime selle edukalt, volikogu kinnitas linnavalitsuse varasema otsuse. Seejärel oli järgmisi raskeid otsuseid (näiteks Orava lasteaia sulgemine) juba lihtsam langetada. Esimesed kolm aastat möödusid kiiresti.

1999- valimised andsid esimese positiivse vastuse paidelastelt senise töö kohta. Valiti volikokku ja uuesti linnapeaks. Volikogus loodi uus koalitsioon, mis tõi kaasa esmakordselt Paide ajaloos poliitilise linnavalitsuse. Seni olid valitsuses olnud linnapea nimetatud ametnikud. Kahjuks ei kestnud koalitsioon volikogus just kaua, napilt poolteist aastat. Mõningase ajalise viivitusega muutus ka linnavalitsus taas koalitsiooni alles jäänud jõudude esinduseks. Seejärel oli poolteist aastat periood, kus juhtisin sisuliselt vähemusvalitsust, koalitsioonil oli 10 häält ja opositsioonil 10 häält volikogus ning sisuliselt otsustas kõike 1 volinik – Rein Zeemann. Väga vastutustundlikult otsustas, suur tänu talle veel tagantjärelegi.

2002 – valimised andsid mulle järjekordse mandaadi ning eelduse linnapeana jätkamiseks. Sõlmisime uue koalitsiooni volikogus ja Paide sai jälle poliitilise linnavalitsuse ehk linnapea ühest erakonnast ja abilinnapea teisest.

Ülevaatlikult tagasi vaadates oli mul õnn juhtida Paidet ajal, kus eelarve kasvas mõne protsendi võrra aastas ning igal aastal pidi lahendama optimeerimisülesande – kuidas ühekorraga tõsta töötajate palku ja investeerida arengusse. Hoidsime kogu aja põhimõtet, et investeeringuid teeme põhiliselt väljastpoolt linnaeelarvet taotletud rahast, linnaeelarvest lisame vaid omaosaluse. Nii saime Paidesse ujula, staadioni ja valmis ehitatud Ühisgümnaasiumi, täielikult korrastatud Järvamaa Keskraamatukogu jne. Suur abi oli kauaaegsest volikogu esimehest ja Riigikogu liikmest Andres Taimlast, kelle suunamisel tuli päris palju miljoneid kroone riigieelarvest, suur tänu Andres!

1996 aastal oli Paide vesi sama punane ehk roostene kui Paide süda. Tagantjärele hinnates peeti mõttetuid vaidlusi uue veehaarde ja linna-aluse vee puhastamise teemal. Mõttetuid seetõttu, et vaidluste sisu ei olnud ju tegelikult mitte vesi vaid oskamatus inimestega suhelda, läbirääkimisi pidada, selgitusi jagada. Aastate jooksul on Euroopa raha abil vesi puhtaks saanud ja uued trassidki rajatud.

Euroopa Liiduga liitumine oli märksõnaks 2002 aastal alanud linnapea perioodile. Eesti liitumine oli teada, „suurte rahalaevade“ tulek samuti, nendeks pidi ju valmis olema. Nii algasidki ettevalmistused Vallitorni, raekoja, spordihalli projektideks. Paide oli Euroopa Liiduga liitumiseks hästi ette valmistunud.

Sooja tundega südames meenutan mõneti hullumeelseid Aeg-Ruum-Liikumine festivale. Juba tol ajal nimekad (tänaseks lausa kuulsad) kunstnikud tegid Paides imetegusid, ärritasid ontlikku linnarahvast, aga samas aitasid hoida vabameelset ja avatud linna meeleolu. Hea on meenutada ka Shanty muusikafestivali. Muusikud olid oivalised, ürituse rahaline pool mitte niiväga ja nii ta kahjuks sähvatuseks jäigi.

Lõpetuseks soovin tänada kõiki meeskonna liikmeid, kes perioodil 1996-2004 Paide linnavalitsuses, aga ka laiemalt, hallatavates asutustes töötasid. Tegemist oli noorusliku ja aktiivse meeskonnaga. Teha tahtmist ja tegemist oli kõvasti. Piisab vaid kui meenutada linnade suvemängusid ja Paide poolt seal antud etendusi. Sama erilised olid saavutused ka töörindel. Tänaseks on mitmed tolleaegsed kaastöötajad uutel ametikohtadel edukalt läbi löönud (Avo Põder Võhma linnapea, Jüri Hansen Suure-Jaani haridus-ja kultuurijuht, Reet Rutus – Riigikontrolli hinnatud spetsialist, Külliki Seire – suure ettevõtte personalijuht jne, jne). Kuid ega ainult lahkujad ei ole tublid, kiitust on väärt ka oma pika-ajalise kogemusega siiani linnajuhtimist rikastavad ametnikud.

Enamus volikogu liikmeid olid paaril esimesel aastal minu vanemate vanuses ja ilmselt ka selles rollis. Õige pea aga vahekorrad muutusid partnerluseks ja kestsid osadega ka läbi opositsiooni/koalitsiooni keerukuse. Tänan volinikke, sest teatavasti ainult jõud tekitab vastujõudu!

Igal ajal on omad väljakutsed. Soovin praegusele Paide meeskonnale edu just praeguste ja tulevaste väljakutsete vastuvõtmisel ning linna parema käekäigu eest võitlemisel.

PS! Rohkem fotosid näeb Paide linna kodulehelt, klikkides siia