On tavaks, et Riigikogu istungjärkude viimased töönädalad on täis eelnõusid ja aruannete esitamisi, riiklikult tähtsate küsimuste arutelusid ja muid erinevaid üritusi. Kõik venima jäänud tööd, tegemata asjad püütakse veel ära teha. Praegune kevadistungujärk kannab sama vaimu.

Mööduv nädal oli tõeliselt sündmusterohke.

Esmaspäeva jäävad meenutama märksõnad – Riigikontrolli aruande kuulamine Natura 2000 alade kohta Riigieelarve kontrolli komisjonis. Probleeme palju, jätkame sügisel Keskkonnaministeeriumi konkreetsete vastuste arutamisega.   

Teisipäeval sai peale Riigikohtu esimehe Märt Raski ettekannet peagi selgeks, et enamus teisipäevaseid punkte jääb kolmapäevaks, veelgi pikendama niigi juba pikka päevakorda.

Teisipäeva õhtul toimus kokkulepitud erakonnakaaslaste koosolek Paides, kus arutasime Koigi teemalise raadiosaate küsimusi. Nimelt on Kuma raadio eetris Reformierakonna saatesari, kus igas saates on erineva Järvamaa omavalitsuse teema. Minu kanda on saatejuhi roll. Toimunud on saated Paide linna ja Türi valla teemadel. Nüüd jõudis järg Koigini. Kolmapäeva hommikul sai saade lindistatud ning seejärel toimus tore kohtumine Paide eakatega Järvamaa Lasteabikeskuses. Inimesi huvitas nii majanduse olukord, pensionide kasv kui eesti kroonide eurodeks ümber vahetamise temaatika. Ei saanud üle ka olmemüra teemast – kuidas kortermajas hakkama saada naaberkorterist kostuva muusikaga?

Väga toreda etenduse andsid eakatele Sirje Graubergi ja Tiina Kivimäe juhendatud lapsed. Peale kohtumist praktiliselt kohe Tallinna poole teele, et jõuda hiljemalt infotunni ajaks Toompeale.

Kella kahest algas istung. Kohe istungi alguses läksid rohelised pulti ja üllatasid nii parlamenti kui avalikkust umbusaldusavaldusega keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastu. Nagu oleks kolmapäevasel päeval veel vähe teemasid… Arusaadavalt otsustas Vabariigi Valitsus, et umbusaldust tuleb menetleda niipea kui võimalik ning nii saigi kolmapäevane istung veel ühe punkti lisaks. Aega kulus mitu tundi ning ettearvatult kukkus umbusaldamine läbi. Peale hääletustulemuste selgumist olid esimeste Tamkivi õnnitlejate seas umbusaldajad Reiljan ja Varek. Rohelised võtsid asja rohkem südamesse.

Kolmapäevasel istungil kiitsime heaks Lissaboni lepingu. Kolleeg Igor Gräzin oli ainukesena vastu, meeleavaldajad lossi platsil samuti. Leppe arutamise ajal toimus Mart Laari kabinetis ja osavõtul pea tunnine kohtumine meie ühise tuttava Christian J.Jenseniga, ameeriklasega, kes põhiliselt palvushommikusöökide korraldamisega tegeleb.

Ja siis algas negatiivse lisaeelarve menetlus. Opositsiooni venitamistaktikast andis aimu juba seegi, et pea kõik opositsionäärid pidasid puldist järgemööda kõnesid. Lugesid rohkem või vähem paberilt maha. Kolleeg Astok istus saalis ja tegi pärast oma kõnes väikese kokkuvõtte – olevat päris hästi kirjutatud kõned olnud. Enam-jaolt mitte esitajate poolt kirjutatud loomulikult.

Hilistel õhtutundidel jõudsime parandusettepanekute hääletamiseni ja siis hakkas pihta. „Palun enne hääletamist kümme minutit vaheaega“ – kõlas kordamööda Seppiku, Rüütli ja Vareki suust. Mul oli ööistungi kogemus olemas juba eelmisest koosseisust, seega teadsin, millega arvestada. Kui vaheaeg algas, trepist üles fraktsiooni ruumi ja kümne minuti pärast jälle tagasi. Vahepeal kohvikus söömas, joomas, aga õige varsti tüdid sellestki. Kohvikus passis SLÕL-i ajakirjanik, kes diktofoni sisse-välja lülitas. Ikka selle järgi, kas keegi laua ümber istunud saadikutest midagi huvitavat ütles. Näiteks püüdis ajakirjanik Riisalult uurida, miks opositsioon venitab, rahvaliitlastelt aga, kas nad üldse teavad, mis ettepanekut parajasti saalis hääletati. Loomulikult ei saanud kummalegi küsimusele asjalikku vastust.

Veel enne südaööd tegi pinginaaber Rein Aidma graafiku, mille kohaselt said esiteks fraktsiooni naisliikmed kogu magama minna ning meestel oli võimalus oma puhkusetunnid valida kas südaööst kella kolmeni, kolmest kuueni või kuuest üheksani. Mulle langes viimane valik. Et minutitki kaotsi ei läheks, veetsin kolm magusat unetundi oma kabineti sohval.

 

Kuigi pea kõik eelkirjeldatu toimuski juba neljapäeval, algas neljapäevane päev siiski hommikul kella üheksast, kui oli ülestõusmise aeg. Hommikused toimetused tualetis, habe aetud ning „värskelt“ uuesti jälle istungisaali, et jätkata tuima nupulevajutamist. Üle vahekäigu naaber Pomerants ikka aeg-ajalt teatas, millise ettepaneku vastu parasjagu hääle andsime.

Neljapäeva ennelõunal sain võimaluse kiiresti kodunt läbi hüpata, et  duśi all käia, riided ära vahetada. Sama päeva lõunal sõitis Reformierakonna fraktsioon väljasõidule Saaremaale. Enamik fraktsioonist oli otsustanud ühise bussisõidu kasuks. Õhtuks jõudsime kohale, toimus kohtumine erakonnakaaslastega. Teemadeks põlevkivist õli tootmine, pensionide arvestus, sotsiaalmaksu ülempiir, praamiga üleveo hind. Päeva lõpetas ühine õhtusöök saarlastega.

 

Reedel jagunes fraktsioon kolmeks grupiks, et kohtuda paljude erinevate inimestega kohtuda. Angla tuulikud, Leisi koolimaja, ujula, Võhma külaselts jne.Päeva lõpetasime Pädaste mõisas kokkuvõtete tegemisega. Värskeltrenoveeritud mõis on muidugi uhke ja toad  vägevad. Hinnaklassist annab märku, et klaas mahla mõisa restorani baarist maksis 40 krooni. Hea õunamahl oli.

Juba kell kaheksa õhtul nägin jälle oma abikaasat ja poega, keda polnud näinud teisipäeva hommikust saadik. Siis võis lugeda töönädala lõppenuks.

 

Mida siis opositsioon venitamisega saavutas? Minu arvates mitte midagi, sest neil ei olnud ega ole sõnumit. Enamus opositsiooni ettepanekuid on järgmised: võtame ministeeriumi halduskuludest raha maha ning suuname vabaneva raha mõne kultuurimaja või spordiväljaku toetuseks. Kusjuures ettepanekuid vorpides oli kahe silma vahele jäänud, et mõne ministeeriumi halduskuludest taheti ettepanekutega kokku rohkem raha ära võtta kui seal üldse on. Kogu opositsiooni idee taandus lihtlabasele raha ümberjagamisele. Aga teatavasti ümberjagamisest ju lõppsumma ei muutu. Miinus jääb ikka miinuseks. Kui varasemalt on tähtsalt räägitud, kui valesti valitsus kõike teeb, siis oleks ju oodanud opositsiooni parandusettepanekutest just neid „õigeid lahendusi“. Ei  tulnud. Mustast Simsoniks muutunud Kadri rääkis laupäeval oma erakonna üldkogul, et valitsus peaks reservid kasutusele võtma. Sellist muudatusettepanekut riigi lisaeelarvele ma küll ei mäleta.

Neljapäeval võis lossihoovis märgata paari ära rihitud sõiduvahendit, ühel parem tiib mõlkis, teisel vasak tiib räsitud. Loodetavati ei ole need ainukesed ööistungi "reaalsed" tulemused.

 

Oli suhteliselt hullumeelne nädal. Karta on, et järgmine ei tule parem.