Sotsiaaldemokraadiks saava Vene Erakonna Eestis esimehe Tserepanovi väide, et Eesti okupeerimine ei olegi mitte fakti vaid hoopis usu küsimus tõstatab küsimuse, milles sotsid on veel kokku leppinud?
Eesti Vabariik loodi 24.veebruaril 1918 aastal, okupeeriti Nõukogude liidu poolt 1940.-ndal aastal. Nõukogude okupatsioon asendus Saksa okupatsiooniga, mis kestis 1941-1944, misjärel jätkus Nõukogude okupatsioon aastani 1991, mil Eesti end uuesti iseseisvaks kuulutas.
1991 aastal ei loodud Eestis uut riiki, vaid taastati 1918 aastal loodud Eesti Vabariik.Põhiseadus algab ridadega: “Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,…”
Eesti riigi uuesti ülesehitamine lähtus õiguslikust järjepidevusest, mis oli aluspõhimõte mitmete oluliste reformide (näiteks maa-ja omandireform) läbiviimisel. Isegi tänaseni aktuaalne VEB fondi teema on seotud sellega, et Eesti oli okupeeritud ja seega ei saanud vabanemise järel mingil moel enda kanda võtta NL-i välisvõlga. Seetõttu ei ole olnud võimalik kokkuleppe sõlmimine Venemaal külmutatud raha ettevõtjatele tagastamise osas.
Põhimõtetega ei kaubelda
Eesti Vabariigi Põhiseadust järgides, Eesti riiki ja ajalugu tundes ei ole võimalik rääkida sellest, et okupatsioon on pelgalt usu küsimus. Eestile vaenulikud jõud on püüdnud küll pronkssõduri ümber, küll vene keeles hariduse andmise küsimuses jne levitada teistsuguseid arusaamu, kirjutada otsesõnu ajalugu ümber. Aga kuidas sa eestlaste jaoks kirjutad ümber küüditamised 1941 ja 1949 aastal, massirepressioonid ja arengus mitmekümne aasta pikkuse tagasimineku?! Ühe rahva ajaloolist mälu juba ümber ei kirjuta.
Täna aga selgus, et Sven Mikseri juhitava Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga ühineva Vene Erakonna Eestis juht Tserepanov peab Eesti okupeerimist usu küsimuseks. Kas see on nüüd see osa ühinemisleppest, mida kirja ei pandud, aga kokku lepiti?! Kas leiti ühine keel veel mõnes küsimuses? Pronkssõduri tähendus, vene keele roll?! Hea kolleeg Eiki Nestor püüdis kiiresti mahendada Tserepanovi väljaütlemisi ja peita neid meediaga vähese suhtlemisoskuse taha.
Poliitikas ei jää ükski kokkulepe saladuseks. Tuleb ta avalikkuse ette värskete sotsiaaldemokraatide kogenematu meediasuhtluse tõttu (või abil), eestimeelsete sotside endi suust või mõnel kolmandal moel, aga üks on selge – põhimõtetega ei kaubelda. Kui on kaubeldud, ei jää see saladuseks.
PS! Seda lugu kirjutades tuli meelde kunstnik Indrek Tegelmanni joonistatud karikatuur sotside kohta. Ega asjata öelda, et üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna…
Tänases ERR-i uudises on intervjuu UReinsaluga, millele kirjutasin sellise lisanduse: “Kummaline küsija on “sattunud” poliitikut tulistama küsimustega, mis oleks nagu eelmisest sajandist, kus võimutses kahtluste ja hirmu õhkkond.
Ja ei ole kummaline, et UReinsalu vastas igale sellisele urgitsevale ja Eesti olemust kahtluse alla seadvale küsimusele tasakaalukalt ning rahulikult, väärikalt.
Kuid siiski tuleb esitada küsimus, et kust kohast või millisest poliitilisest ruumist tulevad sellised küsijad ja küsimused, mis on kui vaenulikkuse marss?
Ja teiseks tuleb küsida, et miks peale 20 aastat iseseisvust ikka ja jälle tulevad sellised Eesti identiteeti ja riiklust kahtluse alla seadvad küsimused, mis on kokku seatud ilmsete vaenlaste poolt ning veel enam, miks neid kahtlusi (Eesti riigi toimimises kahtlemine) pole suudetud neutraliseerida – neid ju esitatakse eesti keeles.
Okupatsioonis kahtlemine on olnud venekeelses meedias levitatud sõnum aastaid. Nüüd saime ühe sotsiaaldemokraadiks sooviva seltsimehe kaudu sellest järjekordselt teada.
On ajalooline paratamatus, et meil on sellised naabrid nagu on, kus praegu ülistatakse Nõukogude impeeriumi ja nutetakse seda avalikult taga. Kaks aastakümmet tagasi aga olid seal tüüri juures teistsugused inimesed, tunnistati kuritegelikuks Molotov-Ribbentropi pakt, tunnustati Eesti iseseisvust, viidi välja võõrväed jne.
Tänases poliitikaelus aitab aga ainult rääkimine. Sotsid tegidki ilmselt selle vea, et jätsid tundlikud teemad läbirääkimistel selgeks rääkimata. Mitte moratooriumi ei ole vaja vaid selgeksrääkimist, õigemini selgitamist venekeelsetele, milline on Eesti Vabariigi ajalugu, põhiseaduse aluspõhimõtted jne. Rääkima peab, mitte vaikima.
Kas Indrek Tegelmannilt on küsitud luba, kasutada tema illustratsiooni teie postituses? Kui ACTA jõustub võite saada rahalise trahvi ilma teise nõusolekuta tema tööde kasutamise eest!
Tänan muretsemise eest, mul on luba olemas. Kõike head teilegi!