Keskkonnaministeeriumi saalis tutvustati täna Soome kasutatud tuumakütuse hoidla laiendamise keskkonnamõju hindamise aruannet.
Kõnelesid koostajafirmade Posiva ja Pöury Energy esindajad ning kuulamas oli natuke üle kümne huvilise, nende hulgas viis riigikogulast.
Soomes on tuumajaamad Olkiluotos (asub Turkku linnast põhja pool) ja Loviisas (Helsingist ida poole). Olkiluotosse on kavas ehitada ka tuumajäätmete lõppladestuse hoidla, mille laiendamiseks keskkonnamõju hindamist koostatigi. Olemasolevate lubade ja mõjuhinnangu alusel asutakse
Olemasolevat hoidlat külastasin koos kolleegidega Riigikogust mõni aasta tagasi. Skeemid lisatud:
Sõitsime bussiga maa alla kuni "ristmikuni", kus bussist väljusime ning jalgsi edasi suundusime ladestusala ülalt vaatama. 
Kuidas ladestatakse?
Kasutatud tuumakütuse vardad on terasest ümbrises, pakituna vasest kanistrisse, mis asetatakse šahti, ümbritsetuna bentoniitpuhvriga. Täiendavateks kaitsetõketeks on veel täitematerjal ning puutumatu aluspõhjakivim. Kanistri mõõtmed on
Lõppladestuse tempo on ca 40 kanistrit aastas. Lisa 3000 uraanitonni ladestamise vajadus tekib alles 2070 aastal (senine ladestamise vajadus on kaetud varasemate otsuste ja mõjuhindamistega).
Keskkonnamõju hindajad jõudsid järeldusele, et lõppladestusala suurendamine 3000 uraanitonni võrra on parem kui kasutatud tuumakütuse hoidmine maapealses vahelaos veebasseinis kuni kütuse käitlemise või lõppladustamise küsimuse lahendamiseni. Vahelao pika-ajaline ohutus oleneb olulisel määral inimtegevusest, sest ohutusnõuetest lähtuvalt tuleb vaheladu aktiivselt hooldada. Lõppladestus ei vaja peale ala sulgemist aktiivset hoolt.
Praeguste teadmiste kohaselt on kasutatud tuumajäätmete lõppladustamine vähem ohtlik kui pika-ajaline vaheladustamine. Seega võib järeldada, et soomlaste poolt tuumajäätmete ladustamine on nii ohutu kui üldse olla saab.