Sellest nädala märksõnadeks võiks pidada tuumajaama, Dr.Hellust ja Jõgevat

Esmaspäev nagu tavaline tihe koosolekute päev. Muuhulgas tegime fraktsioonis esimesi kokkuvõtteid 15.novembri majanduskonverentsist ReStart.

Teisipäeval toimus keskkonnakomisjoni esimehe juures arutelu välisõhu müra vastu võitlemise probleemidest. Täpsustamist vajab Välisõhu kaitse seadus ning seadusest tulenevalt vaja kokku kirjutada keskkonnaministeeriumi määrus. Iga muutusega seotud rahalised kulutused. Mida konkreetsemad saavad olema õigused välisõhu müra leevendamise meetmeid nõuda, seda rohkem kulub selleks raha. Loogiline. Välisõhu müra kahjustab inimeste tervist ning seegi on raha. Kahjuks me ei ole harjunud seda raha kaaluma ning otsustamisel arvestama. Arutelul osalenud keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus lubas puuduoleva määruse koostamise käima panna. Vaidlus selle üle, kas on käes õige aeg välisõhu müra vastaseks tegevuseks, jätkuvad.

Kolmapäev – tuumajaama arutelu fraktsioonis. Sekka mõned hääletused ja ka üks mitteosalemine ilmselt Põhiseadust rikkuval hääletamisel. Loodame, et riigikogulaste palgaküsimus jõuab Riigikohtusse. See ongi demokraatlikus riigis koht, kus antakse lõplik tõlgendus seadusele, sh Põhiseadusele.  

Tuumajaamast rääkisid Reformierakonna fraktsioonile MTÜ Tuumajaam esindajad. Kõike kuuldut ümber jutustama hakata pole mõtet, ülevaatlik materjal on avaldatud kodulehel: www.tuumaenergia.ee

Eesti teel oma tuumajaama poole on järgmised sammud: lähiajal tuleb heaks kiita elektri-ja energiamajanduse arengukavad. Seejärel hiljemalt aastaks 2010 ette valmistada Eestisse tuumajaama rajamiseks vajalik seadusandlus. Vahepealsel ajal tuleb pidevalt inimesi informeerida tuumajaama olemusest, ohutusest/ohtlikkusest, arutleda võimalike asukohtade üle jne. Tavatarbija jaoks tähendab Eesti oma tuumajaam eelkõige seda, et elektri eest ei pea üüratut hinda maksma ja et kuskilt mujalt riigist ei otsustata, kas meil üldse elektrit on või mitte.

Neljapäev oli töövarju päev. Töövarjuks oli aegsasti kokku lepitud, et tuleb Paide tüdruk Margret, aga paar päeva enne teatas ta (kahetsusega), et tal õnnestus hoopis Sven Soiveri (TV3)varjuks saada. Nii organiseerisid tublid fraktsiooni nõunikud mulle uue varju, Marguse, kes õpib Euroülikoolis. Vari saatis mind fraktsioonis, raamatukogus, kabinetis, sööklas ja riigieelarve kontrolli komisjoni koosolekul. Istungisaali tegevust jälgis vari rõdult.

Riigieelarve kontrolli komisjonis oli arutusel all nn euroraha kasutuselevõtt. Rahandusministeeriumi ametnike hinnangul ei ole muretsemiseks põhjust. Eesti asub euroraha kasutamise edetabelis seitsmendal kohal. Komisjoni liikmed aga avaldasid muret, et olenemata kohast nimekirjas, vajab Eesti majandus hädasti investeeringuraha. Kahjuks jääb 2008 a euroraha kasutamise plaan täitmata. Ei olegi midagi siis imestada, kui majanduskasvu näitajad aina suuremat miinust näitavad. Töölepinguseadus on vastu võtmata, euroraha ei suuda piisava kiirusega kasutusele võtta – huvitav, mis põhjusel peaks majandus olema kasvule pööranud?

Dr Hellus pidas neljapäeval Eesti Teaduste Akadeemia saalis sünnipäeva. Kõnelesid Dr Helluse ema pr Marika Mikelsaar, AS Tere juhataja Ülo Kivine jpt. Kahjuks ei saanud küll rohkem kui 50 minutit viibida sünnipäeval, kuid korraldus ja jagatud materjalid jätsid väga hea mulje. 1995 a avastasid Tartu Ülikooli teadlased M.Mikelsaare ja M.Zilmeri juhtimisel piimhappebakteri Lactobacillus fermentum ME-3. AS Tere on lepingu alusel välja töötanud terve tootesarja nimega Dr Hellus. Selliseid näiteid kus ülikoolis tehtud avastus on uue toote aluseks tööstuses oleks veel ja veel vaja. Tunnustus nii ülikooli kui tööstuse tegijatele. Sünnipäevalt ärakiirustamise põhjuseks oli Reformierakonna fraktsiooni väljasõit Jõgevamaale, kus toimus samal õhtul kohtumine rahvaga.

Ööbisime Tammemäe turismitalus, mis asub Pedja jõe ääres (osaliselt isegi jõe peal).

Reedel tutvusime Puurmani kultuurimaja ja mõisakooliga. Tublide vallajuhtide poolt on ette valmistatud uue kultuurimaja-spordihoone projekt, nüüd vaja ehitusraha projektidest taotleda. Seegi oskus olemas, mille tõestuseks alustatakse lähiajal mõisakooli remonti ca 20 mlj krooni eest (enamus Norra abiraha).

Külastasime Põltsamaa ettevõtet TK-Team AS, kus edukalt tahvleid toodetakse. Enamus kauba läheb ekspordiks ning ettevõtmine on kasumlik. Oleks vaid selliseid ettevõtteid rohkem.

Lõunatasime „Alevivanema Carl Schmidti majas“ ehk kohvikus Põltsamaal. Ettevõtja pr Saksniit tutvustas oma ettevõtmise ajalugu ning samuti andis head tagasisidet, mida ettevõtja vajab raskematel aegadel. Uut töölepinguseadust ning saneerimisseadust. Alevivanema nimeline maja on väga hea idee ning eeskuju teistele. Paides võiks olla näiteks Brasche nimeline apteek või Burfeldti nimeline kohvik.

Põltsamaa lossi varemetes töötab seltsi loodud kunstikool, mille perenaiseks pr Hakkaja. Igati hakkaja proua, säravate silmadega tutvustas meile nii kunstisaali kui töötubasid. Kunstikoolis käivad enamasti muidugi lapsed, aga ka täiskasvanud. Elukohajärgne omavalitsus maksab 4/5 koolituse kuludest, 1/5 (ca 200 krooni kuus) on osalejate kanda. Väga positiivne emotsioon.

Peale visiidi kokkuvõtet Jõgeva linnavalitsuses panin koos abilinnapea Kalmer Lainiga küünla Betti Alveri mälestussamba juurde Jõgeva kesklinnas.