Sündmusterohkesse nädalasse mahtusid põllumeeste mured, õendusabi keskuse avamine, lastetoetuse reformi ümarlaud, energiapuidu konverents, aga ka ESM ja rahutused islamimaailmas…
Ilmselt kõige tähtsam ja oodatum möödunud nädala sündmus oli kolmapäeval, mil Saksa konstitutsioonikohus ESM-i kohta käiva otsuse avalikustas. Oodatult andis kohus finantsstabiilsuse mehhanismile rohelise tule ning järgnevad arutelud keskenduvad üha rohkem Euroopa tulevikule. Millises suunas areneb edasi Euroopa Liit, olles jätkuvalt osaline ülemaailmses võimujaotuses? Sel teemal peatun pikemalt oktoobris, kui on plaanis osaleda ühel Euroopa tulevikku vaagival mõttevahetusel.
Esmaspäevane Riigikogu istung möödus sügis-istungjärgu avapäevale kohaselt kõnede ja meeskoori laulu saatel. Toomas H Ilves kiitis meid ESM-i eest ja laitis saadikuid, kes ei ole oma valijatele piisavalt euro stabiilsuse vajalikkust ja Eesti osa selles seletanud. Arvan, et oma osa ebapiisavas seletamises on ka ajakirjanduse nõrk tase. Kui ESM-i eelnõu koos seletuskirjaga on üle saja lehekülje pikk siis peaks olema elementaarne, et sel teemal kirjutav ajakirjanik on selle läbi lugenud. Kui ajakirjanik on teemaga kursis siis ei ole tema küsitletaval parlamendi liikmel ka muud pääsu kui end teemaga kurssi viia. Täna ei olnud mõnel juhul ei ühte ega teist. Soovimatus süveneda ja vajaduse, nõudluse puudumine on kõige kurvem.
Teisipäeval kuulasin Järvamaa põllumeeste muresid. Rääkisime praegustest põllumajandustoetustest ning ka tulevasest perioodist. Suurima probleemina tõstatati juba kümme aastat kehtiv nõue, et veisefarmid peavad taotlema keskkonna kompleksluba. Põllumehed kurdavad, et bürokraatia on suur ja üheski teises Euroopa riigis samalaadset nõuet ei ole. Ise-enesest on õige, et paberimäärimine asemel võiks rohkem reaalse keskkonnakaitsega tegeleda. Mingil põhjusel ega ei ole mitme erineva erakonna põllumajandusministrid suutnud kümne aasta jooksul veisefarme kompleksloa nõude alt vabastada. Peale nõupidamist viskasime Leonid Linkovi juhatusel pilgu peale Aravete biogaasijaamale.
Kolmapäeval avati suure pidulikkusega Järvamaa haigla õendusabi keskus. Haigla juht Andres Müürsepp on uut haiglat plaanides üle elanud nii majandusbuumi kui kriisi. Esimesest jäi mälestuseks uue haigla makett, teisest aga jõukohaselt valmis ehitatud õendusabi keskus. Järvamaa Haigla kuulub omavalitsustele ja seetõttu on haigla juht käinud isiklikult kõikide volikogude ees haigla plaane lahti seletamas. Sotsiaalministeeriumis tuli käia samuti arvestusi ja finantsplaane kooskõlastamas, et Euroopa Sotsiaalfondist toetusraha saada. Kõige eeltoodu edukaks finišiks oligi kolmapäevane avamine. Uued ruumid, uued töövahendid parandavad arstide, õdede töötingimusi ning mis kõige tähtsam – loovad eelduse patsientide rahuoluks. Seda rõhutas ka avamisel osalenud sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Neljapäeval arutasime Riigikogu konverentsisaalis peretoetuste reformi üle. Kokku oli kutsutud inimesi üle Eesti ning lisaks lastetoetuste tõstmise viisidele arutleti ka ülejäänud lastepoliitika aspektide üle.
Reedel aga toimus rahvusvaheline konverents Puit energiaks. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse soovitas avasõnas erametsa omanikel kokku leppida metsa majandamise heas tavas. Et metsaomanikud, ülestöötlejad, väljavedajad lepiksid vabatahtlikult kokku, kuidas on õige ja loodussõbralik metsa majandada. Kui tava on olemas ja kõigile teada siis on ka naabruses elavatel inimestel lihtsam olla. Nad teavad, millal metsaserva ladustatud puit ära viiakse, millal rööpasse sõidetud metsatee jälle sõidetavaks muudetakse jne. Riigimetsa majandajal on hea tava olemas. RMK kodulehel saab avada tekstidokumendi, kus kõik detailselt kirjas.
Läti ja UK esindajad kõnelesid konverentsil puidust energia tootmise helgest tulevikust. Helgest, sest nõudlus ja seetõttu mahud üha kasvavad ning metsaomanike rõõmuks kasvab metsa ju praktiliselt iga päev juurde. Eriti kiire kasvuga on energiavõsa. Nii tõi Muhu vallavanem näite, et nad on viimase 15 aasta jooksul mõnda eriti hea kasvuga kraaviperve juba kolmandat korda lõikamas valla puiduhakkel töötava katlamaja tarbeks. Helge tulevik läks natuke ebaselgemaks kui teemad jõudsid taastuvenergia toetusteni ja nende muutuste aruteluni. Metsaomanike jaoks on jätkuvalt arusaamatu Eesti Energia järsk puidu kokkuostu lõpetamine. Konverentsil kõlas selgelt, et ka vastutaval ministeeriumil ei ole enam plaani tagasiulatuvalt 2012 a algusest 375 GWh suurus mahupiirangut kehtestada ning seega puudub igasugune takistus biomassi jätkuval kasutamisel elektritootmisel. Ootame monopoli otsust ostmise taastamise kohta ja vabandusi metsameeste “solgutamise” eest!
PS! Vaatasin Youtubest üht filmikest, mis on moslemimaailma kihama löönud. Ebakvaliteetne filmike, mis ei vääri üldse laiemat tähelepanu. Ilmselt aga on radikaalid valinud uue taktika, kasutavad edukalt massimeediat ning ajendiks piisab kõik. Radikaalid leidsid neile sobiva “saasta”, andsid sellele jõudu juurde ehk levitasid televisioonis, internetis. Ja seejärel ei olnud enam vaja imestada kui kiiresti rahvamassid liikuma läksid, saatkonnahooneid põletasid, inimesi teise ilma saatsid. Läänelik sõnavabadus kohtus idamaise, islamistliku radikaalsusega. On tõsine dilemma, kuidas edaspidi sarnaseid konflikte ära hoida. Tsensuur läänemaailmas ei ole mõeldav, järelikult tuleb rääkida islamistidele, et meil läänes ei ole “pühasid teemasid”. Läänelikus ühiskonnas on kõik vabad oma mõtteid avaldama. Eesti Ekspressi karikatuur tuli just silme ette. Kui keegi eksibki siis vabandatakse mitu nädalat hiljem ja kõik. Keegi elu ei kaota, kedagi vangi ei panda ja demokraatliku riigi valitsusel ei ole üldse õigust midagi öelda. Raske saab olema ses globaalses maailmas nii erinevate inimeste kooselu.