Vabariigi Valitsus kehtestas täna eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu andmete alusel Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse 2010 aastaks.
Tegemist on arvutusliku suurusega, mis käesolevaks aastal oli 10 234 krooni. Järgmiseks aastaks kehtestas valitsus 11 772 krooni. Tehniline otsus ja kuivad numbrid, kuid kirgi kütab see, et nende numbrite alusel arvutatakse maksimaalset Vanemahüvitise suurust.
Ei ole just väga levinud teadmine, et 60 protsenti Vanemahüvitise saajatest saab hüvitist samapalju kui oli nende eelnev palk. 35 protsenti Vanemahüvitise saajatest aga saavad hüvitist rohkem kui nad enne palka teenisid. 5 protsenti hüvitise saajatest saab aga hüvitist vähem kui oli nende varasem palk ja seda põhjusel, et neile rakendub Vanemahüvitise piirmäär.
Alates Vanemahüvitise maksmise algusest on kehtinud selge reegel, et hüvitis sõltub varem saadud töötasust, mille pealt on arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu. Vanemahüvitise saajaid on praegu ca 19 tuhat, neist vähem kui tuhandele rakendub ülempiir. Tihtipeale nagu unustatakse ära, et need vähem kui tuhat lapsevanemat on maksnud Eesti riigile sotsiaalmaksu, nad ei saa hüvitist teiste maksumaksjate arvelt.
Lapsevanematele, nii tänastele kui tulevastele on väga oluline anda kindlustunne, et Vanemahüvitise reegleid ei muudeta. Emad-isad ei pea kartma, et äkki vähendatakse rahapuudusel hüvitist või lühendatakse maksmise perioodi.
Eesti rahva taastootmine on üks Eesti riigi olemise mõte. Lõpuks ometi on loodud ja käivitatud süsteem, mis negatiivset iivet vähendab ja koos teiste mõjuritega loodetavasti juba sel aastal iibe plussi viib.
Ei ole vaja töötavat süsteemi lõhkuda?!
Positiivset iivet ja rahvastiku juurdekasvu on vaja!!!