Meedia kubiseb arvamusavaldustest, kellel peaks järgmise aasta eelarvest sissetulek kasvama. Õpetajad, arstid, õed, päästjad jne. Kindlasti ei saa sest loetelust aga puududa eakad…
Riigieelarvesse laekus tänavu esimese kuue kuuga 3,12 miljardit eurot, mis on 50,2 protsenti selleks aastaks planeeritud tuludest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on laekumised riigieelarvesse kasvanud ligi 60 miljoni euro võrra.
Kui majandusbuumi ajal kasvas eelarve 10-15% aastas siis nüüd on hea kui kasv 6 protsendini küünib. Tänu Eestis kriisiaastatel ja varemgi aetud mõistlikule eelarve-ja majanduspoliitikale saame koostada järgmise aasta eelarve suuremate tuludega kui selle aasta oma. See tähendab, et on olemas teatud ruum kulutuste kasvatamiseks, sh palgatõusuks.
Ajalehtedest ja raadiost, televiisorist ja internetist on pidevalt lugeda, kuulda, näha erinevate elualade esindajate soove, lausa nõudmisi palgatõusuks.
Õpetajad on juba selle aasta algusest elanud järgmisel aastal tõusva palga ootuses. Riigikogus ja omavalitsustes on toimunud arutelud ja otsustamised koolivõrgu korrastamise osas, mitmeid tavapäraseks saanud olukordi on muudetud või plaanitakse muuta, et me suudaksime õpetajatele uuest aastast kõrgemat palka maksta.
Arstide liidu eestkõneleja sõnul tuleb viinakuu alguses tööseisak kui arstide palk järgmisest aastast hüppeliselt ei tõuse. Väidetavalt on meditsiinis suurem probleem hoopis õdede ja hooldajatega, neid on arenenumate riikidega võrreldes tunduvalt vähem, lausa kordades. Õnneks aga on õdede väljaõpe tunduvalt lühem arstide omast ja seega on nende puudus kiiremini kõrvaldatav. Palka ootavad juurde nii arstid kui õed, kuigi viimatinimetatud streikida ei plaani.
Kuidagi ei saa mainimata jätta ka sisejulgeoleku valdkonda ehk päästjaid ja politseinikke. Ka seal on sisemisi ressursse kõvasti kasutatud, ümberkorraldusi tehtud ning juhtimist kaasajastatud. Elutähtsa teenuse pakkujate olemasolu eelduseks on oskajad inimesed, kellele vaja maksta jõukohast palka.
Eks tegelikult võiks nimekirja jätkata veel mitmete ja mitmete töötajate gruppidega, kes riigieelarvest palka saavad ning kasvu ootavad. Juunikuus Reformierakonna poolt välja pakutud lastetoetuste tõstmise plaan on laual ning neljapäeval jõudsime IRL-iga ühele meelele abi vajavate laste/perekondade suurema toetamise osas. Vt uudist PM-is
Võime rahul olla ja uhkust tunda, et Eesti riigi rahandus on korras, meie majandus kasvab ja riigieelarvesse laekub üha rohkem maksuraha. Oleme kriisi ajal teinud raskeid otsuseid, mis kannavad nüüd vilja. Riigieelarve kasvamine loob võimalusi poliitikaks ehk valikuteks erinevate võimaluste vahel.
Aga ühte me ei tohi ära unustada. Lastel on elu alles ees, tööealised on võimelised ja suutlikud tegema valikuid, aga pensionärid on oma elutöö juba ära teinud. Meil on kohustus eakate ees, tagamaks nende elukvaliteedi säilimist ja parandamist, ning selleks tuleb ka järgmisel aastal jätkata pensionide tõstmisega. Keskmine pension peaks uuest aastast tõusma vähemalt samapalju kui sel aastal, kui mitte rohkem.
Olles rääkinud erakonnakaaslastest rahandus- ja sotsiaalministriga, julgen siinkohal kinnitada: ka järgmisel aastal ootab ees pensionitõus, mis kindlasti ei ole väiksem tänavusest. Lõplikud numbrid, kui palju eakatele kontole rohkem raha laekub, saavad selgeks eelarve menetlemise käigus.
Peame oma vanematest ja vanavanematest lugu ning tagame neile võimalikult elamisväärse elukeskkonna, makstes neile jõukohast pensioni.
PS! Vaata ka samal teemal avaldatud artiklit Postimehes arvamusrubriigis.
Korrutades igal võimalikul juhul, et “meie rahandus on korras” jääb mulje, et korras rahandus ongi meie peamine eesmärk.
Korras rahandust täna meilt eeldataksegi ja seda pole vaja enam igal sammul korrata. Korras rahandus ei ole valitsemisel eesmärk omaette. Kordan – see on valitsemise eelduseks.
Olen pensionär. Minu arvates on igal võimalikul juhul pensioni tõstmist oma arvele kirjutada õõnes. Pensioni tõstmine tuleneb ju täna juba kehtivast seadusest ja selgitada tuleks seda, miks tõstmine on just selles mahus, nagu ta on kavandatud.
Just siin on ka koht selleks, et näidata – me ei saa maksimaalses võimalikus mahus pensione tõsta sest ka meditsiini on vaja järele aidata.
Kui käib võrdlus keskmiste töötasude üle teiste riikidega, võiks kõrvale võtta ka meie pensionid.
Tänan hr Jüri kommentaari eest! Kahjuks ei ole korras riigi rahandus sugugi nii tavaline ja eelduslik kui me sooviksime. Päris mitmed Euroopa riigid, suuremad ja väiksemad, ei ole oma riigi rahanduse korras hoidmisega sugugi hakkama saanud. Neid on vaja õigele teele suunata ja seda väike Eesti (koos suuremate partneritega) ka teeb.
Eesti-sisene näide on aga kahjuks meie pealinn, kus ei saa kuidagi korras olevatest raha-asjadest rääkida.
Pensionite tõstmine on eelarvepoliitiline otsus ehk siis valiku tegemine erinevate valikute hulgast. Reformierakondlaste jaoks on oluline mitte unustada raskeid eelarvevalikuid tehes ära eakaid inimesi, kelle elutöö on suures osas juba tehtud. See on nooremate kohustus vanemate ees.
Väga lühidalt kokkuvõetuna oli mu artikli mõte, et Reformierakonna arvates ei tohi õpetajate, arstide, õdede, päästjate kõrval eakaid ära unustada. Peaminister Andrus Ansipi poolt Riigikogule üleantud eelarves ei ole eakaid unustatud, pension tõuseb järgmise aasta 1.aprillist 5 protsenti.
Tänan veelkord kommentaari eest ja soovin teile head tervist!
Lugupidamisega
Tõnis Kõiv
Tere!
Minu meelest peaks lastega peresid toetama ,mitte pensione tõstma.
Lapsed on jah üks tüütus-valimistel hääli ei anna, tulumaksu ei maksa jne.
Aga kuna ka teil HR.Kõiv on lapsed , siis võiksite natuke mõelda.
Pensionäril on olemas vene ajal saadud kodu, kaks töötavat pensonäri saavad rohkem ,kui kaks töötavat noort pereinimest.
ütleme pension on 320+320 + veel palgad umbes sama teeb kahele kokku 1280 euri
lapsi kasvatama ei pea jne.
ma näen iga päev poes ,mis nänni ostavad pensionärid-kommi ,šokolaadi ,küpsist. lastega pered-nt. ehk kord kuus.
Mõelge natuke laste peale,kellel on terve elu ees.
Kunagi olite mu lemmik linnapea-kahju ,et mu arvamus on teie parteist ja teist muutunud.
Tänan kommentaari eest! Järgmisel aastal tõusevad pensionid, aga käivitub ka lastetoetuste reform.
Minu arvates on igati õiglane, et pensionäridest abielupaar vanaduspõlves head elu naudib. Lapsed on suureks kasvatatud ja erinevatest raskustest koos läbi tuldud. Eks ole seegi üks abielu hoidmise sihtidest, et vanuigi oleks kergem hakkama saada. Mul on väga hea meel kui praegused töötavad põlvkonnad suudavad eakatele, oma elutöö juba ära teinud inimestele, pakkuda elamisväärset vanaduspõlve.
Jah, muidugi on mul lapsed. Püüan lapsi kasvatada sellises vaimus, et nad oma vanematest ja vanavanematest lugu peaksid ning loomulikult neid vajadusel ka aitaksid (nii nagu vanavanemad aitavad ju oma lapsi ja lapselapsi). Nii on see ajast aega, põlvest põlve toimunud ja peaks ka jätkuma. Hoolimata sellest, et vahepealsed kiire arengu aastad on inimesi mööda ilma laiali pillutanud ja erinevaid valikuid tegema sundinud.
Tööealisel inimesel on kahtlemata rohkem võimalusi enda teostamiseks, pidevaks õppeks ja enda oskuste ja teadmiste tööturul müümiseks. Eakatel neid võimalusi enam ei ole.
Soovin teile edu proua Pille!