IRL-i ja Rahvaliidu volikogud küll toimusid, aga tegelikult ei sündinud seal otsustatu põhjal midagi.
Üks erakond sai varem teada kui teine, et koostööd ei sünni ja nii tegidki mõlemad erakonnad otsuse Tasakaalu Liidu koalitsiooni sündimise vastu.
Imelik vastuolu on, et põhjused, miks Rahvaliit koalitsiooni ei sobinud, olid muutumatuna olemas kogu koalitsioonileppe arutamise aja. Miks oli vaja viita aega ja samal ajal suuri sõnu teha kiirete otsuste vajadusest?!
Vastuseta on ka küsimus, kuidas saavad erakondi edasi juhtida esimehed, kelle töö(koalitsioonilepe) omaenda erakonna usaldust ei pälvinud.
Igatahes uut liitu ei sündinud ning nii valitseb Eestit kahe erakonna valitsus. Kolmapäev tõi avalikkusele teadmise, et kaks meest Riigikogust asuvad ministritööd tegema. Jürgen Ligi rahanduskomisjoni esimehe kohalt rahandusministriks ning Marko Pomerants keskkonnakomisjoni esimehe kohalt siseministriks. Juba neljapäeva hommikust asuvad mõlemad mehed ametisse, vandudes truudust Eesti Vabariigile Riigikogu ees.
Vähemusvalitsus tähendab, et suur osa seaduste vastuvõtmiseks vajalikest kokkulepetest sünnivad edaspidi valitsuse asemel parlamendis. Palju tuleb läbirääkimist, kauplemist ja kindlasti kulub rohkem aega. Samas aga suureneb kindlasti otsuste kandepind ning laieneb vastutajate ring.