Lugedes The Wall Street Journali või Financial Timesi saab laiema pildi maailmas toimuvast ning nii ei tundu Eesti olukord nii erakordne.
The WSJ ja FT (2.veebruar) avaldavad mitmeid artikleid majanduskriisist. Teenitult saab tähelepanu USA majanduse päästmise plaan ning vaidlused selle üle. Vabariiklased soovivad enne abiplaani Senatis otsustamist, et laiem avalikkus rohkem kaasa räägiks, et rahvas mõistaks, et tegelikult seda raha ei ole, mida majanduse toetamiseks kulutada plaanitakse. „Kõige tagasihoidlikum“ vabariiklaste nõudmine on, et abiplaan ei paisuks suuremaks kui 1 triljon dollarit. Demokraadid aga suruvad otsustamist tagant, et võimalikult kiiresti saaks n ö raha liikuma.
Üks valitsuse abi ootaja on autotootja General Motors, keda samal ajal ähvardab 7 miljardi dollari suurune maksunõue. Ajalehe arvates liigub GM kindlalt pankroti suunas. Valitsuse rahaline toetus saab olukorda vaid ajutiselt leevendada, aga mitte lõplikult firmat päästa.
Mitu artiklit on pühendatud Venemaa majanduslikule olukorrale. Kõigepealt paneb ajaleht tähele, et kui varasemalt olid naabermaa liidrid seisukohal, et Venemaa püsib oaasina ülemaailmses kriisis, siis nüüd enam nii ei arvata. Rubla väärtus on kõvasti vähenenud ning madalal püsiv nafta hind sunnib drastiliselt eelarvet muutma. Lukoili juht kurdab, et Venemaa kõrged maksud ja muud tasud kurnavad nafta ammutamist ja ei lase investeerida uutesse naftaväljadesse. Lisandunud finantskriis vähendab veelgi investeeringuid ja nii väheneski 2008 aastal (esimest korda viimase kümne aasta jooksul) Vene naftatootmise maht. Lukoili juht hoiatab, et kui valitsus makse ei alanda ja tootmisesse investeerimist ei stimuleeri, väheneb naftatootmine lähiaastatel veelgi.
Barack Obama administratsiooni ees seisab veel üks probleem: kuidas piirata (riigilt abi saavate) ettevõtete juhtide palku ja muid hüvesid. Wall Streetil on makstud lisaks palgale tulemustasusid alates sekretärist kuni juhatuse esimeheni. 2008 aastal langesid tulemustasud 44%, mis on väidetavalt üle 30 aasta suurim langus. Hoolimata langusest on ilmselt maksumaksjate õiglustunnet riivav, kui nende raha, mis peaks minema töökohtade säilitamiseks ja majanduse elavdamiseks, maabub otsejoones tulemustasuna töötajate taskus.
Kui Eesti uudiseid lugedes võib jääda mulje, et ainult meil on eelarveprobleemid ja rasked valikud, siis maailmas toimuvat arvestades ei ole me sugugi ainukesed.