Rootsi maavarade strateegia põhiline eesmärk on kestliku kasutuse kaudu kasvu soodustamine üle kogu riigi. Vajadus keskkonda hoida on ka muidugi ära märgitud…

Neljapäeval (7.nov) tutvus Eesti Mäetööstuse liidu kutsel ja korraldusel 7-liikmeline delegatsioon Rootsi maavarade kaevandamise planeerimise ja korraldamisega. Varahommikul otselennuga Stockholmi ja hilisõhtul samamoodi tagasi. Lisaks delegatsioonisisesele arutelule (esindatud RK, MKM, EE kaevandused, VKG) päeva alguses ja lõpus toimusid kohtumised majandusministeeriumis ja Rootsi Mäetööstuse liidus.

Rootsis on maavarade uurimine uue kaevanduse avamiseks jagatud nelja etappi. Kõigepealt toimub maavarade uurimise loa taotlemine (protsess kestab keskmiselt 6 kuud), mille väljastab Kaevandusinspektsioon (majandusministeeriumi alluvuses). Seejärel kaevandamise õiguse taotlemine (protsess kestab keskmiselt 12 kuud). Kolmandaks keskkonnaloa taotlemine (protsess kestab keskmiselt 2-6 aastat) ja neljandaks maa teisaldamise ja ehitusloa taotlemine (protsess kestab kuu). Rootsi Mäetööstuse liidu sõnul läheb 100-st uurimisloast vaid 1 edasi kaevandamise loaks, sest majanduslikud kaalutlused lihtsalt ei soosi ülejäänud juhtudel maavara kaevandamist. Eks oma osa ole ka selles, et kellelgi ei ole lootust petmisele ehk looduskeskkonna ja avalike huvide kahjustamise arvelt kaevandamisele. Otsuseid langetab Maa ja Keskkonnakohus  ehk taotleja ja ametkonna suhtes kolmas osapool. See tagab erapooletu suhtumise ning loomulikult ka protsessi võistlevuse. Keskkonnakohus on osa tavapärasest kohtusüsteemist, mida on tugevdatud keskkonna-alaste spetsialistidega.

Kui maavara uurimise protsessis ei ole maaomaniku roll oluline siis edaspidises küll. Maaomanik kas müüb oma maa maha või hakkab saama 0,2 % kaevanduse kasumist. Kaevandust ümbritseva kogukonnaga räägitakse läbi keskkonnaloa taotlemise menetluses. Põhilised vaidlused saaste, müra, tolmu jmt teemadel.

Rootsi Mäetööstuse liit ühendab enamust riigi mäetööstusest, pidades tähtsaks mitte ainult kaevandamist vaid klastrite teket kaevandamisega seonduvalt. Lisaks on nad vabatahtlikult omale loonud eetilised reeglid ja loomulikult jälgivad nende täitmist oma liikmete poolt. Rootsis üle 500 kaevanduse ning tegemist olulise maapiirkondade arengu mootoriga.

Üldiselt jättis Rootsi maavarade kaevandamise korraldus hea mulje. Ikkagi mitusada aastat kogemust, seega ei olnudki väga muud võimalust.

Maavarade teema asumine Majandusministeeriumi all lubab vaadata kõike eelkõige majanduslikust aspektist ning keskkonnakohtu poolt väljastatav keskkonnaluba annab kogu protsessile vajaliku kaalu ka keskkonna kaitsmise seisukohast.

Oli kasulikult intensiivne päev, suur tänu Eesti Mäetööstuse liidule kutse ja korralduse eest!

PS! Möödunud nädalasse jääb riigikontrolör Alar Karise aruande esitamine ja kõnelemine Riigikogus. Kahjuks jäid vaidlused harjumuspärasele tasemele ehk Karise väikest vihjet, et oleks aeg arutada ja otsustada, milliseid otsuseid oleks koos eelarvega mõistlik Brüsselisse delegeerida, jäi praktiliselt avaliku tähelepanuta. Kahju.