Juunis toimunud ümarlaual „Kas 90-aastane Linnamäe paisjärv säilib?“ arutati Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve tuleviku üle ning osalejate mõtetest sündis memorandum…
Eesti ühe suurima, Linnamäe hüdroelektrijaama tulevik on kahjuks küsimärgi all ning valikus on kaks vastandlikku lahendust: lammutada elektrijaama tamm ja likvideerida paisjärv või säilitada Jägala jõel töötav hüdroelektrijaam ja jätkata elektri tootmist.
Jõelähtme vallavalitsuse ja Eesti Energia eestvedamisel toimunud ümarlaua eesmärgiks oli luua eeldus kaalutletud otsuse tegemiseks, mis arvestaks nii kalade ja keskkonnaga laiemalt kui ka inimeste ja riigi huvidega. Ümarlaual osalesid valdkonna eksperdid, riigi esindajad ja ametnikud, Jõelähtme valla, Eesti Energia ja kohalike elanike esindajad ning diskussiooni tulemusena valmis „Linnamäe paisjärv 90 memorandum“.
Ümarlaual osalenud jõudsid üksmeelele – selleks, et jõuda õige otsuseni, tuleb otsustajatel teha koostööd ja arvestada kõikide osapoolte huvidega. Arvestada tuleb ka Linnamäe paisjärve ümber kujunenud elukeskkonnaga ning olulist puutumust omavate inimeste huvidega. Otsuse tegemisel tuleb arvestada kalade ja keskkonnaga laiemalt, samuti ka kohalike ning selle ala puhkepiirkonnana kasutajate ja riigi huvidega. Tuleb võtta arvesse, et lõhepopulatsiooni taastamise seisukohalt on Eestis olemas hulga efektiivsemad alternatiive ja majanduslikult soodsamaid lahendusi.
Kuulates ära ümarlaual osalenute seisukohad ja argumendid ning arvestades kõikide osapoolte arvamustega, teeb ümarlaud Memorandumiga riigile ettepaneku säilitada Linnamäe paisjärv ja 90 aasta jooksul väljakujunenud elukeskkond. Selleks tunnistada Jägala jõe lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni oluliselt muudetud veekoguks ja võtta see lõheliste jõgede nimistust välja ning lubada olemasolevas mahus elektrienergiatootmise jätkamist.
LINNAMÄE PAISJÄRV „ 90“ MEMORANDUM
Käesoleva aasta juunis toimus Jõelähtme vallas ümarlaud „Kas 90-aastane Linnamäe paisjärv säilib?“. Erinevaid osapooli kaasatud ümarlaual arutati Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve tuleviku üle. Ümarlaua eesmärgiks oli luua eeldus kaalutletud otsuse tegemiseks, mis arvestaks nii kalade ja keskkonnaga laiemalt kui ka inimeste ja riigi huvidega. Ümarlaual osalesid valdkonna eksperdid, riigi esindajad ja ametnikud, Jõelähtme valla, Eesti Energia ja kohalike elanike esindajad (Vt Lisa 1 osalejate nimekiri).
Linnamäe hüdroelektrijaama tulevikuga seoses arutati kahte peamist alternatiivi:
1) säilitada Jägala jõel töötav hüdroelektrijaam ja jätkata elektri tootmist;
2) avada elektrijaama pais ja likvideerida paisjärv.
ÜMARLAUAL OSALEJAD LEIDSID, ET:
Jägala jõel asuv 90-aastane paisjärv koos töötava Linnamäe elektrijaamaga on Jõelähtme vallale ja kohalikele inimestele oluline objekt.
Tegemist on olulise turismi- ja puhkesihtkohaga, mis on vaatamisväärsusena võrdne Jägala joaga. Linnamäe hüdroelektrijaama ümbruses on 90 aasta jooksul välja kujunenud elukeskkond, mille oluliseks osaks on paisjärv. Paisjärve kadumisel tuleb kindlasti leida ressursid, et hoida ümbritsev ala samaväärilisena. Ainuüksi allesjääva betoonist objekti pidev hooldus on kallis ja käiks omavalitsusele üle jõu. Samuti on oluline kogu ala hoida sellises kujus, et kohalikud elanikud, turistid ja kalamehed saaks ümbruskonda jätkuvalt külastada ning parim lahendus on säilitada 90 aasta jooksul välja kujunenud situatsioon. Linnamäe hüdroelektrijaam ning paisjärv koos Linnamäe ja seda ümbritseva alaga on valla jaoks olulise sotsiaal-majandusliku väärtusega piirkond, mis vajab terviklikku säilitamist.
1.Linnamäe hüdroelektrijaama kompleksil on kultuuriline ja ajalooline väärtus
Tänavu aprillis 90. aastapäeva tähistanud Linnamäe hüdroelektrijaam koos paisuga ja 1924. aastal ehitatud kalatrepiga on Eestis unikaalne hüdrotehniline ehitis ning põnev ajalooline rajatis. Samal aastal kauneimaks tööstusehitiseks tunnistatud Linnamäe hüdroelektrijaam on registreeritud pärandkultuuriobjektina ja asub Rebala muinsuskaitsealal, mille eesmärgiks on lisaks muudele aspektidele ka tehnika- ja loodusmälestiste ühtse toimimise, säilitamise ja kaitse tagamine. Linnamägi on lisaks väärtuslik ajalooline koht, kus asub Eesti suurim muistne linnus, mis on võrreldav vaid Varbola maalinnaga.
2.Kalapääsu ja ka uute koelmualade rajamine on Jägala jõel vähetõhusad meetmed ning ei paranda lõheliste elu- ja kudemistingimusi.
Osalejad olid üksmeelel, et positiivse tulemuse saavutamine Jägala jõe Linnamäe paisule kalatee rajamise abil on vähetulemuslik ja ebamõistlikult kallis.
3.Jägala jõel on lõhejõena Eestis oluline potentsiaal. Ainus meede, mis aitaks lõheliste elu- ja kudemistingimusi Jägala jõel parandada, on tammi avamine, paisjärve likvideerimine ja loodusliku jõe taastamine.
Paisu alla laskmisel ei teki Jägala jõel kohe lõhedele sobivaid tingimusi kudemiseks ja elamiseks, ebakindel on, kas soodsad tingimused üldse tekivad. Kui muretseda Läänemere lõhepopulatsiooni pärast, siis Eestis on hulga efektiivsemaid lahendusi teistel paisudel. Vajalik on kaaluda ka teisi võimalusi Läänemere lõhe- ja teiste siirdekalade populatsioonide soodsa seisundi saavutamiseks ning vaadelda Jägala jõge Eesti teiste suuremate ja kalastiku seisukohast tõhusamat tulemust andvate merresuubuvate jõgede kontekstis.
4.Enne paisutuse likvideerimise otsuse tegemist tuleb kindlasti uurida paisjärve allalaskmise mõju, sh ka inimeste elukeskkonnale.
Täna ei ole teada, mis mõju toob kaasa tammi avamine ja väljakujunenud looduskeskkonna muutmine. Kuna paisjärv on Jägala jõel asunud 90 aastat ning tammi avamine mõjutab oluliselt Jägala jõel pika aja jooksul kujunenud olukorda. Lisaks väheneb Eesti siseturism vallas.
Eesti keskkonnaõigus nõuab inimkeskset lähenemist plaanitavates keskkonnamuudatustes. Linnamäe paisjärve ümbruses elavatel inimestel on õigus tervise-ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.
5. Arvestama peab nii looduse ja kaladega, kuid ka keskkonna ja inimeste huvidega laiemalt.
Kalade läbipääsu tagamise eesmärgiks on veekogu hea seisundi saavutamine, kuid arvestamata ei tohi jätta ka muid olulisi aspekte. Paisu avamise mõju tuleb hinnata laiemalt ning tuleb otsida ja leida tasakaal inimese ja keskkonna vahel.
6. Linnamäe hüdroelektrijaam on elektrienergia tootjana Eestile väärtuslik.
Linnamäe hüdroelektrijaama on taastuvenergia tootjana Eestile oluline. Eesti peab vaatama taastuvate energiaallikate poole ning riigi jaoks on oluline energiamitmekesisus ja hajutatud elektritootmine. Tuleb leida tasakaal elektritootmise ja keskkonna vahel.
7.Linnamäe hüdroelektrijaam on oluline objekt Eesti inseneridele.
Eestis on suurimaks hüdroenergeetikat õppenäidisobjektiks Linnamäe hüdroelektrijaam, sest teist sarnast insenertehnilist hüdrorajatist Eesti Vabariigis ei ole.
8. Kompenseerimismehhanismide rakendamist tuleb jätkata ka tulevikus.
Seni suutis Eesti Energia Linnamäe hüdroelektrijaama käitada keskkonna huvidega võimalikult kooskõlas. Igal kevadel laseb energiaettevõte Jägala jõkke üle 5 000 lõhe noorkala, 10 aastaga on siirdatud üle 70 00 lõhe. Kindlustunnet tegevuse õiguse kohta annab ihtüoloogideni jõudnud tagasiside, et siirdatud kalad on ellu jäänud ja suurteks isenditeks kasvanud.
Ümarlaual osalenud jõudsid üksmeelele – selleks, et jõuda õige otsuseni, tuleb otsustajatel teha koostööd ja arvestada kõikide osapoolte huvidega. Arvestada tuleb ka Linnamäe paisjärve ümber kujunenud elukeskkonnaga ning olulist puutumust omavate inimeste huve. Otsuse tegemisel tuleb arvestada kalade ja keskkonnaga laiemalt, samuti ka kohalike ning selle ala puhkepiirkonnana kasutajate ja riigi huvidega. Tuleb võtta arvesse, et lõhepopulatsiooni taastamise seisukohalt on Eestis olemas hulga efektiivsemad alternatiive ja majanduslikult soodsamaid lahendusi.
Kuulates ära ümarlaual osalenute seisukohad ja argumendid ning arvestades kõikide osapoolte arvamustega, teeb ümarlaud riigile ettepaneku säilitada Linnamäe paisjärv ja 90 aasta jooksul väljakujunenud elukeskkond. Selleks tunnistada Jägala jõe lõik Jägala joast kuni Linnamäe paisuni oluliselt muudetud veekoguks ja võtta see lõheliste jõgede nimistust välja ning lubada olemasolevas mahus elektrienergiatootmise jätkamist.
Andrus Umboja Innar Kaasik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Jõelähtme vallavanem Eesti Energia taastuvenergia juht
Lisa 1 Osalejate nimekiri
| Riigi esindajad ja ametnikud | ||
| Tõnis Kõiv | Riigikogu keskkonnakomisjon | |
| Kaja Kallas | Riigikogu majanduskomisjoni esimees | |
| Ulvi Päädam | Keskkonnaministeerium, kalavarude osakonna peaspetsialist | |
| Marku Lamp | Keskkonnaministeerium, eluslooduse asekantsler | |
| Rein Urman | Keskkonnaamet, keskkonnakasutuse juhtivspetsialist | |
| Peeter Nork | Muinsuskaitseamet, Põhja-Eesti järelevalveosakonna osakonnajuhataja | |
| Ulla Kadakas | Muinsuskaitseamet | |
| Monica Rand | Keskkonnainspektsioon, Harju büroo juhataja | |
| Eesti Energia | ||
| Innar Kaasik | Taastuvenergia ja väikekoostootmise juht | |
| Raivo Melsas | Taastuvenergia ja väikekoostootmise tootmisjuht | |
| Leo Karafin | Taastuvenergia ja väikekoostootmise projektijuht | |
| Olavi Tammemäe | Eesti Energia keskkonnajuht | |
| Jõelähtme vald | ||
| Andrus Umboja | Jõelähtme vallavanem | |
| Andrus Sepp | Jõelähtme vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees | |
| Rein Ratas | Jõelähtme keskkonnanõunik | |
| Indrek Mäeküngas | Jõelähtme Vallavalitsus, kommunaalnõunik | |
| Teet Sibrits | Jõelähtme abivallavanem | |
| Priit Põldma | Jõelähtme abivallavanem | |
| Merike Metstak | Jõelähtme avalike suhete juht | |
| Koostööpartnerid ja huvitatud osapooled | ||
| Tõnis Vare | Eesti Elektritööstuse Liit | |
| Andres Õis | AS Raju arendusprojektide juht | |
| Janek Safranovski | MTÜ Jägala Linnamäe | |
| Madis Metsur | AS Maves | |
| Märt Kiisel | Jägala Energy OÜ | |
| Margus Teemant | Koila küla elanike esindaja | |
| Üllas Ehrlich | TTÜ | |
| Arvo Järvet | Eesti Veeühingu esimees | |
| Riho Vahtre | MTÜ Eesti Veskivaramu | |
| Jaan Tsernant | MTÜ Veskivaramu | |
| Tõnu Mugra | ||