Riik investeerib Tallinn-Tartu maanteesse lähiaastatel miljardeid kroone. Lisaraha tuleb nii  käesoleva aasta lisaeelarvest kui ka järgmise aasta eelarvest. Maanteeamet on oma plaanid teel ettevõetavate remonttööde kohta avaldanud ning tööd käivad. Aga kas me tõesti usume, et miljardite paigutamine teede-ehitusse lahendab hoobilt ära kogu liiklusprobleemistiku, vähendab drastiliselt hukkunute arvu ning tõstab liiklemise kultuuri?!

Päris palju on teha meil endil, igaühel meist.

Autorooli istudes tuleb endal kinnitada turvavöö. Samuti tuleb turvavöö kinnitada ka kõrvalistmel või tagaistmel istudes. Näiteid selle kasulikkusest ei tahakski hakata välja tooma. Mina olen küll olnud olukorras, kus ma pidin tagaistmel istujalt nõudma turvavöö kinnitamist ja kohtasin imestunud pilku – aga miks ma pean? Võib vastata, et nii on ohutum sõitjale endale, laupkokkupõrke korral ka eesistujale.

Kui autoga sõites tekib oht plaanitud kohtumisele hiljaks jääda, ära lisa gaasi vaid helista ja teata hilinemisest. Loomulikult on veelgi parem hakata lihtsalt varem sõitma, kuid ka teel võib ette tulla ootamatusi. Helistada ette ja teatada hilinemisest on alati väiksem "õnnetus" kui oht sattuda avariisse või üldse mitte kohale jõuda. Tegelikult ei ole ju meil sugugi nii kiire! Pidev kiirustamine tuleneb meie mõtlemisest ja seda me saame ju ise muuta!

Kasuta turvavarustust. Juba auto soetamisel pööra rohkem tähelepanu turvavarustusele (õhkpadjad, mitteblokeeruvad pidurid, veojõukontroll jmt) ja kasuta neid. Telefoniga helistamisel kasuta käed-vabad süsteemi ning pea meeles, märkmikusse sõidu ajal kirjete tegemine ei ole ohutu. Mobiili laadima panekuks ei tasu pidada paljuks ka korraks kinni pidamist, et mitte tekitada liiklusohtlikku olukorda.

Eraldi jutt käib laste turvalisuse kohta autos. Loomulik on, et laps on alati olenevalt vanusest kas turvatoolis või -istmel ja loomulikult turvavööga kinnitatud. Tegelikkuses aga näeme ikka liikluses autosid, kus lapsed istuvad vabalt tagaistmel või lausa esiistmel täiskasvanu süles. Igasugune elementaarne turvareegel ütleb, et süles istuv laps on avarii korral täiesti kaitseta.

Füüsikaseaduste kohaselt teatud kiirustel kokku põrgates esemete kaal füüsikaseaduste kohaselt lausa kümnekordistub. Kui laps istub süles ja turvavöö on peal, siis avarii korral satub laps nagu kruustangide vahele. Ühelt poolt rihm ja teiselt poolt süleshoidja. Ei taha kirjeldadagi, mis siis juhtuda võib. Kui aga laps rihmaga kinni ei ole, lendab ta avarii korral lihtsalt esiklaasi, suurema löögi korral sealt isegi läbi. Kas leidub mõni lapsevanem, kes ütleb, et jah, ma olen selle ohuga arvestanud?! Lapse koht sõitvas autos on turvatool või -iste ja alati turvavööga kinnitatud.

 Luba endale 90 km/h sõitmist

Paljud ostavad üha suuremaid ja võimsamaid autosid, et siis maanteel kehvematele ära teha ehk suuri kiirusi arendada. Võimsa ja kalli autoga kaasneb justkui garantii, et seal sees istudes olen kaitstud, minuga ei juhtu midagi. Võin kiirustada ja kihutada. Ühiskonnas on valitsev suhtumine, et mida suurem ja vägevam auto on, seda kiiremini pead sellega sõitma. See näitab justkui su edukust. Kas tegelikult ei ole mitte vastupidi?!  Edukas saab ikka see inimene olla, kel on aega mõelda enese peale, oma lähedaste peale. Kel on soovi elada ja tegutseda rohkem kui lihtsalt punktist A punkti B jõudmiseni. Kes saab omale lubada ohutut sõitu.

Hästi läheb sellel sõidukijuhil, kes saab endale lubada maanteel 90 km/h tunnikiirusega sõitmist. Mis kõige tähtsam – juhi enesetunne, et mina saan endale lubada sellisel kiirusel sõitmist, sest ma ei pea rabelema nahast välja riski piiril kihutades, mul on aega, mulle meeldib nii rohkem. Ma vaatan autoaknast kahetsusega neid, kes must mööda kihutavad. Tihtipeale lubaks minu auto ja minu autojuhivõimed neist kõigist mööda sõita, aga milleks? Mul ei ole vaja maanteel endale ja teistele pidevalt tõestada, kui hea auto mul on ja kui hästi ma sõita oskan. Mul on tähtis jõuda sinna, kuhu ma tahan jõuda ja ma jõuan sinna.

Miljardid Tallinn-Tartu maantee remondiks ei muuda liiklusohutuses suurt midagi. Teatud avariide arv lihtsalt asendub teist tüüpi avariidega, sest parem tee annab võimaluse veel rohkem kihutada.

Muutus meie elus toimub siis, kui me ise mõtleme oma käitumisele liikluses ja muudame seda ohutumaks. Ning soovitame sõbral, naabril ja kolleegilgi sama teha. 

Tõnis Kõiv

RK liige

Postitatud 09.novembril 2006

Avaldatud muudetud kujul Delfi uudisteportaalis 14.nov. 2006:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=14312628