Lihtsalt poliitika

Mitmed on väitnud, et kahe erakonna näiliselt ühisele arvamusele jõudmine õiguskantsler Allar Jõksi tagasivalimise osas näitab midagi “suurt ja vägevat, isegi ohtlikku”. Tegelikult ei näita see midagi, tegemist on tavalise poliitikaga ehk siis valiku tegemisega mitme võimaluse vahel.

Reformierakond alustas põhiseaduslike institutsioonide võimalike kandidaatidega kohtumist juba kaks kuud tagasi. EV President oli protsessist ja üleskerkinud nimedest teadlik. Õiguskantsleri kandidaatidega kohtumiste järel kujundas Reformierakonna fraktsioon seisukoha, et peab parimaks kandidaadiks Ülle Madiset. Toomas H. Ilves esitas aga kandidaadiks hoopis praeguse õiguskantsleri Allar Jõksi. Tekkis olukord, kus Reformierakond oleks jäänud oma eelistusega üksi.

Keskerakond on alates käesoleva aasta maikuust vaevelnud eestlasest valijate kaotuse käes, mis võib pikemas perspektiivis kaasa tuua erakonna marginaliseerumise poliitikamaastikul. Keskerakondlastel on hädasti vaja end näidata praegu suurima toetusega erakonnaga koos, ükspuha mis teemal. Õiguskantsleri valik mängis keskerakondlastele kaardid kätte. Neil ei olnud vaja midagi muud teha, kui oma kandidaat Indrek Koolmeister kõrvale heita ja asuda toetama samuti Ülle Madiset. See liigutus viis Riigikogus ülekaalu hoobilt teisele poole. Keskerakond sai näidata, et ta on Reformierakonnaga "ühes paadis" ja loota valijate armulikkusele ehk siis tagasitulekule.

Teised Riigikogus esindatud erakonnad, kes olid juba jõudnud väljendada oma toetust Allar Jõksile, said lihtsa matemaatikatehte järel aru, et neil jääb jõudu väheks. Ja kohe hakkas tulema kui Vändrast saelaudu süüdistusi kahe erakonna lähenemises kuni ohuni demokraatiani (sic?) välja. Kuidas saab ühe inimese mitte tagasi valimine demokraatiat ohustada, pigem just tagasivalimise liigasuur ootus võib ohustada.

Mingit Reformierakonna ja Keskerakonna lähenemisest ei ole juttugi. Keskerakond ajab ikka oma populismi edasi ning nende eelnõud toppasid enne õiguskantsleri hääletamist ja ei saa vastu võetud ka pärast hääletust.

Reformierakonnal aga tuleb olemasolevate partneritega valitsusliidus edasi valitseda. Kusjuures sellega ei ole ka mingit probleemi. Koalitsioonilepe õiguskantsleri kohta midagi ei sätestanud ning seega mingit rikkumist partnerite vahel ei toimunud. Ühiselt teha on aga veel nii palju, nii palju…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga