Arvatavasti oli mul mõningane eelarvamus, sest teadaolevalt ei olnud Zatlersil enne presidendiks saamist varasemat poliitilist kogemust ning seetõttu võis karta rabedamat ja formaalsemat esitlust. Õnneks oli kõik täiesti vastupidi.

 

Zatlers alustas oma loengut eesti ja läti rahva sõpruse kiitmisega. Kõik meie ümber on muutuv, aga kahe rahva vaheline sõprus on jääv.

 

NATO-st kõneledes rõhutas president, et väärtustele põhinev organisatsioon on püsiv. 20 aastat tagasi, külma sõja ajal oli olemas ka Varssavi Lepinguorganisatsioon. Selle organisatsiooni tekkimise ja püsimise mõtteks oli vaenlane – NATO. Nüüdseks on aga ühisele vaenlasele põhinev organisatsioon kadunud ajaloo prügikasti, aga ühistele väärtustele põhinev organisatsioon toimib edukalt edasi.

 

Euroopa Liidus on meil, piiriäärsetel riikidel vaja rohkem keskenduda idapartnerlusele. Ukraina on hea näide riigist, mis on liikunud pika sammu demokraatliku ühiskonna poole. Moldovas on oht, et valimiste järel tekkinud rahutused võivad üles soojendada külmunud konflikti Dnestri ääres.

Veel rõhutas naaberriigi president, et me ei peaks ise kogu aeg rõhutama, et me oleme uued liikmesriigid. Ei ole vahet, kas sa oled Euroopa Liidus uus või vana, suur või väike. Vaja on rohkem enesekindlust ja julgust oma arvamuse väljaütlemiseks, sellega arvestatakse.

 

Küsimuste-vastuste voorus rääkis Zatlers muuhulgas lahti Läti energeetilise julgeoleku. Kuna Lätis on gaasireservuaar, kus on kahe talve tarbimise varu, ei ole Venemaa kasutanud Läti vastu gaasi poliitilise relvana. Kuna Läti elektrisüsteem on vastastikku Vene süsteemiga seotud, ei ole võimalustki, et Läti elektrisüsteemi võiks kuidagi ühepoolselt mõjutada. Läti naftajuhe on aga kuiv, sest Venel on alternatiive nafta ekspordiks. Nii Läti kui kogu Baltikum vajab uusi ühendusi Põhjamaade elektrivõrkudega ning vaba turgu. See on kõige kindlam energeetilise julgeoleku garantii.

 

Lõbusa loona rääkis Zatlers Euroopa Komisjoni president Barrosolt kuuldud loo kohtumisest Valgevene välisministriga. Barroso olla küsinud välisministrilt, et mis on Valgevene välispoliitilised eesmärgid. Minister vastas, et tema ei tea. Ta ei tea sedagi, miks neil üldse oma riik on?! (Eks Lukasenka teadis, aga ju ta polnud välisministrile öelnud).

 

Kokku tund aega kestnud loengu korraldas Eesti Välispoliitika Instituut. Suur tänu neile!