Teatavasti tõusis nädala teisel poolel kära, et Reformierakond ja IRL ei saa portfelle jagatud. Seni olid läbirääkimised käinud väga selge loogika alusel. Kõigepealt lepitakse kokku programmilistes punktides, siis jagatakse ära valitsemisvaldkonnad erakondade vahel ja erakonnad esitavad konkreetsed persoonid. Peaministrikandidaadil on vetoõigus erakondade esitatavate kandidaatide osas. Muidugi ei saa vetoõiguse kasutamisega liiale minna, kuid peaministril peab väga selgelt siiski jääma võimalus kujundada oma meeskonda ehk valitsuse koosseisu. Reformierakond selliselt käituski. Kui koalitsioonileppe programmilistes küsimustes oli põhiliselt kokku lepitud, esitasime omapoolse ettepaneku valitsemise vastutuse jagamiseks. IRL võttis ettepaneku vastu, arutas läbi ja siis naases laua taha ultimaatumiga. IRL peab välisministri koha saama, selle üle nad ei räägi isegi läbi. Viimaste nädalate ajakirjandus on jõudnud Laarist juba peaaegu et meie unelmate välisministri kuvandi luua. Mõni ime siis, et Mart isegi uskuma hakkas, et just tema ja mitte keegi teine peab selle koha saama. Kuna IRL oli teiste portfellide osas paindlikum ning avaldas oma seisukohad, sai Reformierakond teha partneritele uue pakkumise.

Jah, Mart Laar on välismaal populaarsem kui kodumaal. Talle antakse auhindu, sest ta oli peaminister kui Eestis viidi läbi edukaid majandusreforme. Tal on sõpru, kes aitavad Economistis avaldada Eesti sisepoliitikast kirjutava artikli, mis praegust peaministrit eriti hea sõnaga ei iseloomusta. Kui uskuda valimisreklaame, siis on tal mitmeid tuntuid soovitajaid nii Rootsist kui Georgiast. Aga kui me tahaks Laari teeneid kriitiliselt hinnata, siis ütlevad temaga koos valitsenud ministrid, et ta oli tõesti hea peaminister. Ta lasi kompetentsetel ministritel reforme läbi viia, ei seganud ega takistanud neid. Aga jätame selle teema edasiarendamise hetkel katki.

On väidetud, et ei ole normaalne, kui koalitsioonipartnerite esimehed ei ole valitsuse liikmed. Tõsi ta on. Samamoodi on tõsi, et IRL-il ei olegi ühte ja ainukest esimeest. Mart Laar on ju IRL-i peaministrikandidaat, mäletate suurt valimise show´d, kus Jaak Aaviksoo teiseks jäi. IRL-il on kaks kaas-esimeest, Tõnis Lukas ja Taavi Veskimägi. Kahe erakonna lõplikku (vähemalt formaalset) ühinemist kinnitab siiski ühenderakonna üldkogu, mis koguneb käesoleva aasta juunis. Alles siis valitakse erakonnale üks ja ainuke esimees. Loodetavasti ikka valitakse. Meil ei ole andmeid väitmaks, et IRL-i kaasesimehed ministrite jaotusest välja jäävad. Seega ei ole olukord ebanormaalne ka siis, kui Laar jääbki valitsusest välja ja võtab sisse Riigikogu esimehe väärika positsiooni.