Riigikogus kogub tuure vaidlus automaatse kiiruskaamerate lubatavuse üle. Kas ikka saab kiirusekaamera pildi alusel hoiatustrahvi määrata ja kui siis kellele?!

RK õiguskomisjon menetleb Vabariigi Valitsusest tulnud nn liikluspaketi eelnõu, mis muuhulgas soovib seadustada suurematele teedele paigutatud automaatsed liikluskaamerad ja nende töö. Plaan on tekitada regulatsioon, mille kohaselt fikseerib liikluskaamera lubatud sõidukiirust ületanud auto ja saadab auto omanikule koju hoiatustrahvi nõude. Tegemist ei ole väärteo karistusega ning seega ei kuulu arvelevõtmisele karistusregistris.

RK põhiseaduskomisjon on oma kirjalikus arvamuses õiguskomisjonile teada andnud, et kiirusekaamera pildi alusel karistuse (milleks hoiatustrahv ju on) määramine võib olla Põhiseaduse vastane kuna ei tehta kindlaks tegelikult sõidukit juhtinud isikut. Kui siis auto omanik saab karistada, võib tekkida arusaam, et auto andmine teise isiku kasutusse on õigusvastane. Aga samas, sõiduvahendi andmine kolmanda isiku kasutusse ei saa toimuda vastutust üle andmata. Kui auto omanik ja kasutaja ei ole omavahel vastutuse jagamises kokku leppinud, vastutab auto omanik.  

Loodetavasti saavad lähiajal kokku nii kaks Riigikogu komisjoni, justiits-ja siseminister, samuti Eesti Advokatuuri ja kohtute esindajad ning leiavad lahenduse, mida ühiskond vaieldamatult ootab.

Päris mitmed meie autojuhid on osalenud teiste Euroopa riikide liikluses ja on seal märganud teedel automaatseid kiirusekontrolli kaameraid. Eks iga riik ole oma seaduste ja õiguskultuuriga, kuid sellegipoolest on nii näiteks Soomes kui Saksas, Taanis ja Prantsusmaal lahendused leitud. Kaamerad töötavad ja aitavad üldist liikluskultuuri parandada, ohutust tõsta ja ära hoida nii mõnegi plekimõlkimise või inimvigastuse.

Tuleb meilgi lahendus leida, ei saa me olla paavstist usklikumad.