Jäätmete maksustamine saastetasuga, Linnamäe hüdroelektrijaam ning kodune energiasääst. Kas kulutame rohkem kui keskmine saksa majapidamine?…

Neljapäeval oli meeldiv võimalus kõneleda poolteist tundi saastetasust ning võimalustest seda tulevikus muuta. Endise TÜ Türi Kolledźi IV korruse loengusaali olid kogunenud Jäätmekäitlusalasele täienduskoolitusele kohalike omavalitsuste, aga ka riigiasutuste esindajad. Suurt huvi ja kaasamõtlemist tekitas tänane olukord, kus olmejäätmete masspõletamine on lõpetanud prügi ladestamise ja seega ka saastetasu laekumise omavalitsuste eelarvesse. Samas aga peaks omavalitsus jätkuvalt jäätmemajandusega tegelema, omamata selleks sihtotstarbelisi vahendeid. Osa omavalitsusi on leidnud lahenduse kohustuses kõik jäätmed läbi oma jäätmejaama lasta, sealt siis tulu teenides. Tallinn on aga loonud sihtasutuse ning rahastab sealtkaudu inimeste arvetele lisatasu kehtestades oma tegevusi jäätmevaldkonnas. Viimatinimetatud lahendust ei saa kuidagi läbipaistvaks ja tarbijasõbralikuks pidada. Saastetasu peab motiveerima osalisi järgima jäätmete käitlemise hierarhiat ning looma võimaluse vajalike tegevuste rahastamiseks jäätmeturu osalistele, sh kohalikule omavalitsusele. Mõtlemisainet jagub.

Pühapäeval oli meeldiv võimalus tutvuda Linnamäe hüdroelektrijaamaga, hüdroelektri tootmisega ning lisaks näha Jägala linnamäge, paisjärve, Jägala jõge joa poole voolamas ning  palju muudki inimeste ja looduse loodut.

Muide, Jägala jõe alamjooksul asuv Linnamäe HEJ andis esimese elektritoodangu juba 1924.aastal ehk 90 aastat tagasi. Kui tol ajal oli jaama keskmise toodang 3500-4500 MWh elektrit aastas siis 2002 aastal Eesti Energia poolt renoveeritud jaamas see peaaegu kahekordistus tasemeni 7000 MWh aastas. Kuna taastuvenergia toetust ei olnud veel tekkinud siis toetasid huvilised hüdroelektrijaama ehitamist rohelise energia ostmise teel. Ostjate nimed on lugupidamise ja tänu avaldamiseks kenasti infotahvlile trükitud ning leidsin sealt päris huvitavaid nimesid. Mõni neist on juba manalateele läinud, aga mõnele tuleks lahutuse ja uuesti abiellumise tõttu teine perekonnanimi juurde kirjutada…

Linnamäe HEJ-i toodangunumbrid (3500, 4500 ja 7000) tekitasid huvitava seose minu oma koduse elektritarbimisega. Nimelt pakub EE tänuväärset võimalust e-keskkonnas analüüsida oma tarbimist ning vaadata trende. Sealt avastasingi, et minu majapidamise aastane tarbimine oli alles kolm aastat tagasi tervelt 7000 kWh aastas (Linnamäe HEJ toodab samasuure koguse megavatt-tundides aastas). Aastavahetusel lugesin ühest energiasäästu käsitlevast kogumikust, et Saksamaa keskmise kodumajapidamise elektritarbimine on 3500 kWh aastas. Seega tarbisin ma kolm aastat tagasi kaks korda rohkem elektrit kui keskmine sakslane. Natuke piinlik küll, et nii palju kulus. Rõõmu tegi aga see, et elektritarbimise kogumaht on aasta-aastalt vähenenud ning eelmisel aastal oli see juba “ainult” 4500 kWh aastas. Mida ma siis möödunud kolme aasta jooksul olen ette võtnud? Ei midagi erilist. Mõned säästulambid LED-ide vastu vahetanud, mõned lülitiga pikendusjuhtmed kasutusse võtnud, jõulukaunistused säästlikumate vastu vahetanud jmt. Kõik eraldivõetuna pisikesed muudatused.

Näiteks oli mul aastaid õues liikumisanduriga käivituv 300 W proźektor. Lisaks enda liikumisele süttis lamp ka kasside jooksmisel, tuule poolt põõsaste liigutamisel jmt juhtudel. Paar aastat tagasi vahetasin ta välja pildil oleva LED proźektori vastu. Ca 25 eurot maksnud lamp tarbis vaid 10 W energiat, valgustugevus oli küll ka nõrgem (700 lm), aga rahuldas täiesti. Just täna vahetasime pojaga vana lambi veel uuema ja parema vastu, sest pildil olev lamp hakkas vilkuma. Uus proźektor maksis 27 eurot, tarbib 8 W ja annab 650 luumenit valgust. Kuni senisel oli üks LED lamp siis uuel on neid lausa 130 (vt fotot).  Kuigi eelmine lamp oleks võinud kauem kesta siis elektri püsikulu pidev kahanemine teeb suuremat rõõmu kui vähene töökindlus kurvastada suudab. Vaadates esimest talve majas elavat naabrit, kel tervelt kaks vanaaegset proźektorit elektrit põletamas, küsin – kas sina oled juba LED-ile üle läinud ja elektri raiskamise lõpetanud? Või oled jätkuvalt rikkam kui keskmine sakslane?

Aga külm ja lumine talv on tore. Saab lõpuks ometi lumelabidat kasutada ja esimesed kelgusõidudki tehtud. Nii kodusel kelgumäel kui Nõmmel, kus oli küll väga liivane veel.