24.oktoobril toimus Koeru kultuurimajas Järvamaa Omavalitsuspäev. Kunagine suur esinduskogu oli kokku kuivanud. Aastaid tagasi koondas omavalitsuspäev kõiki maakonna omavalitsuste volikogude ja valitsuste liikmeid.
Nüüdseks on põhikirja muudatuste järel kogu kokku kuivanud viieks esindajaks igast omavalitsusest, kellest napilt üle poole kohal olid.Päris mitmed kutsutud esinejad kutsusid üles mõtlema omavalitsuspäeva hiilguse taastamisele.
Omavalitsustest lugupidamist oli tulnud näitama viis Riigikogu liiget ja kaks ministrit. Nad kõik said ka sõna ja vastasid küsimustele.
Mina rääkisin omavalitsuste arengust viimastel aastatel ning haldusreformist. Liitumine EL-iga on kaasa toonud võimaluse kasutada ulatuslikke summasid erinevatest fondidest, et ehitada, remontida, parandada ja arendada. Euroopa liidu abirahale lisandus viimaste aastate tormilisest majanduskasvust tulenenud tulude hüppeline kasv. Need omavalitsused, kes olid EL-iga liitumiseks valmis, projektid ette valmistanud ning laenuvõimet hoidnud, suutsid kahe hea asjaolu kokkulangemisel teha õigeid investeeringuid. Kes aga hiljaks jäi või tekitas kõvasti juurde püsikulusid, lootes neid katta tulude jätkuva kasvu tingimustes, võib nüüd raskustesse sattuda. Aga ise tehtud otsuse eest tuleb ka endal vastust kanda. See on üks omavalitsuse olemuse selge kriteerium – ise otsustamine ja vastutamine.
Praegu parlamendi menetluses olev Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus konkretiseerib väga selgelt omavalitsuse piirid võõrvahendite kaasamisel. Samuti luuakse vajalik selgus, et KOV-i poolt loodud sihtasutused ja nende võlad on väga üheselt KOV-i eelarve osa. Edaspidi ei saa enam pead liiva alla peita ning väita, et maakera sees on veel üks maakera, mis on suurem esimesest.
KOVide sunniviisilisest ühendamisest. Kes siis võtab vastu otsuse selle üle, kuidas peavad elama Koeru, Järva-Jaani või Kareda elanikud? Kas seda peaks tegema kohalikud inimesed ise või keskvõim?! Minu ühene veendumus on, et kohalikud inimesed ise.
Riigikontroll toob välja, et mitmeid avalikke teenuseid ei pakuta nõutud kvaliteedis. See on tõsiasi, et vägagi mitmes omavalitsuses on asjad lohakil, kuid mitte kõigis. On väga palju tublisid omavalitsusi, olenemata nende suurusest, kus saadakse asjadega hakkama, suudetakse osutada teenuseid. Kõik on siiski kinni tahtmises ja oskustes.
Paarist maakonnast on kuulda, et linn soovib välja astuda maakondlikust omavalitsuste liidust. Mäletan ajast, mil juhtisin Järvamaa omavalitsuste liitu, et tasakaalu saavutamine linna ja valdade huvide vahel ei olnud lihtne, kuid samas siiski võimalik. Tuleb teemad läbi vaielda ning kokku leppida. Kõige suurem probleem tekib siis, kui ametlikul koosolekul osaleja tunneb, et tegelikult on mitteametlikus vormis juba kokku lepitud. Tagatoa lepped ja nurgatagune susimine ei tohi koostööorgani otsustusprotsessi kuuluda.
Järvamaa omavalitsuspäev lõppes teadmisega, et tuleb uuesti kokku tulla, kuna põhikirja muudatuste vastuvõtmiseks jäi üks toetushääl puudu. Nimelt ei rahuldanud Kareda valla esindajat uus juhatuse esimese valimise kord ja ta jäi otsustamisel erapooletuks. Ühest häälest piisas.