Isadepäeva tähistav kõnekoosolek 7.novembril on juba möödanik. Meenub, et oli palju isiklikest kogemustest kantud infokilde ja vähem konkreetseteks ettepanekuteks vormuvat üldistust. Kõige helgem mälestus on pühapäevast, mil pereringis sai tõelist isadepäeva peetud. Omavalmistatud õnnitluskaardid, tordid, ühiselt ehitatud lumekindlus koduaias jne. Isadepäeva ja üldse isaks olemise üks väärtustest ongi perega koos veedetud aeg.

 

Kui siis esmaspäeval sotsiaalkomisjoni istungil tõusis teemaks pensioni seotuse suurendamine lastest siis väärtusi ei rõhutanud eriti keegi. Ei teadlane, kelle paari aasta vanune teadustöö esitlemist leidis, ei Ameerikas magistritöö kaitsnu ega ka kolleegid. Ikka raha, ikka on tähtis suurendada veelgi lapsi omavate ühiskonnaliikmete rahalist kindlustatust pensionipõlves, neile rohkem makstes. Ei jõudnud me õnneks oma aruteludega sinnamaani, kus oleks pidanud vastuse leidma ka küsimusele – kust siis lisaraha tuleb. Tavaliselt järgneb laste eest lisapensioni rahastamise küsimusele otsene ettepanek – võtame lastetutelt rohkem. Seekord arutelu lastetusmaksuni ei jõudnud. Lugesime lihtsalt teema arutatuks. Mina ei pea õigeks mõttekäiku, mille kohaselt ilma lasteta on tulevikus pension suurem ning laste olemasolu kahandab pensioni suurust. Siim Kallas on ühes oma essees kirjutanud, et ega rahatäht ei tule vanaduspõlves voodiservale kätt hoidma. Ikka laps või lapselaps on see, kes eakale elurõõmu pakub ja kellest vajadusel abigi loota on. Lapsed on väärtus, mida ei saa mõõta rahas. Ei täna, homme ega kaugemas tulevikus.

 

Seagripp on inimeste meeli köitmas nii Eestis kuid veel rohkem mujal maailmas. Mööduv nädal tõi vastandliku teadmise tavagripi vastu vaktsineerimise kohta. Ühest küljest on tõenäoline, et eesootaval talvehooajal tulevad põhilised haigestumised just seagrippi, mitte tavagrippi. Kuna tavagripi vastu vaktsineerimine ei aita seagripi vastu siis ei ole ju mõtet end vaktsineerida haiguse vastu, mida ei tule. Teisalt aga on soovitatud end kindlasti gripi vastu vaktsineerida, sest ikka on kindlam tunne… Eks ta paljuski nii on, et kui süst tehtud siis on enesetunne kindlam ja usk suurem, et mina nüüd haigeks ei jää. Ma olen ju vaktsineeritud. Usk on põhiline. Mõni usub vaktsiini, teine küüslauku, kolmas jällegi vitamiinidesse, neljas tervislikesse eluviisidesse jne. Usk annab inimesele enesekindluse ja meelerahu, et ta teeb õiget asja ja sellest on abi.

Ravimifirma mastaapne turunduskampaania on samuti suunatud sellele, et panna inimesed uskuma, et nende toodetud ravimi ostmine aitab. Mõju võimendamiseks tähtsustatakse üle üksikud surmajuhtumid ja köetakse üles massipsühhoosi. Õnneks on eestlased enamjagu oma loomult juba kahtlevad (alul ei saa vedama) ning meid toetab ka sotsiaalministeeriumi kaine joon.

 

Nädala lõpupäevadel toimus Salme kultuurikeskuses konverents Innoestonia 2009. Oli mitmeid huvitavaid ettekandeid. Futuroloog Dick Pelletier tutvustas Skype vahendusel kuidas tema näeb maailma aastatel 2030-2050. Praegugi juba kaheksakümnendates eluaastates vanahärra oli optimistlik, arvates et juba paarikümne aasta pärast on inimesel kõiki kehaosasid võimalik tehislikega asendada, välja arvatud aju. Seega lootis ta isegi veel paarkümmend aastat elada. Mõned näited veel. Paarikümne aasta pärast on suur osa liiklusest tõusnud mõne meetri võrra maapinnast kõrgemale ehk õhku. Muidu ei mahu lihtsalt ära. Nii kuu kui planeet Marss on asustatud ning osa planeedi Maa üha kasvavast elanikkonnast elabki seal. Minu küsimusele, et kui suureks Maa elanikkond 2050 aastaks kasvab, sain vastuseks, et kes ära ei mahu, elab Kuul või Marsil.

Soomlased näitasid moodsat mobiiltelefoni abil kontserdipiletite broneerimise süsteemi. Kahjuks demo korrektselt ei töötanud, sest internetiühendus oli Salmes kehvavõitu.

Sveitslased näitasid moodsat isikutuvastuse süsteemi, mis kontrollib korraga nii nägu, huulte liikumist, häält kui valjult öeldud koodi sobivust. Laval demonstreerimine hästi välja ei tulnud, sest valgust oli liiga palju ja arvuti ei tahtnud nägu ära tunda. Ehk siis palju toredaid lahendusi, mis päris korrektselt veel ei tööta, kahjuks.

Sellegipoolest saime kõvasti kiita. Meil on palju internetikasutajaid, meil on e-riik ja m-parkimine ning e-valimistest rääkimata. Laval laiutas ekraan, kus peal aeg 18 minutit ja mõned sekundid peale. Just niipalju kulus aega firma registreerimiseks üle interneti. Seda ei löö niipea keegi üle.

Suur samm tuleviku suunas on e-tervishoiu käivitamine. Patsiendi portaal on juba avatud, E-tervise sihtasutuse kodulehelt saab sinna lihtsasti siseneda. Tasub vaadata. Lähiajal saame apteegist retseptiravimeid osta ilma et peaks paberil retsepti omama. Digiretsept tähendab, et  näitame lihtsalt oma isikut tõendavat dokumenti ning apteeker näeb andmebaasist, milliseid ravimeid meile välja on kirjutatud. Apteekrid on küll kahtlevad, kas uue aasta esimesest jaanuarist ikka jõutakse kõigega valmis, aga eks teatud üleminekuperioodil saab siis aeglasemaid järele aidata. E-lahendused aitavad patsienti paremini ravida ja et ta saaks kiiremini terveks. Kusjuures parim ravi võib tähendada ka ravi mujal Euroopa Liidus, kui sealsed spetsialistid rohkem teavad.

 

Möödunud nädalal sai Imavere vald Vabariigi Valitsuselt 2,3 mlj krooni ühekordset saneerimistoetust ning Koigi ja Ambla vallad said ühel häälel valitud uued vallavanemad, vastavalt Kristjan Kõljalg ja Rait Pihelgas. Tõrked sai eemaldatud Päinurme külaseltsi eestvedamisel loodud lava dokumentide vormistamisel ja kokku lepitud töövarju saamises uue nädala neljapäeval.

Oli väga töörohke nädal ning eesootav tõotab samaväärne tulla.