Arutelu Riigikogu Keskkonnakomisjonis reoveepuhastitest leviva haisu tõkestamise võimaluste üle katkes, kuid kindlasti jätkub sügisel…

Mõttevahetuse tekkimise põhjuseks oli siinkirjutaja ja kolleeg Liisa Pakosta esitatud parandusettepanekud Veeseaduse eelnõusse. Süüvimata ettepanekute detailidesse ei tahtnud me muud kui selge tähtaja seadmist seaduses, millal suured ja keskmised reoveepuhastid enam üle lubatud piiri haisu levitada ei tohi. Et haisu piiramise tegevused ikka kindlasti ette võetaks, soovisime vähendada reoveepuhasti ümber asuvat tsooni (kuja) 150 meetrini (täna vahemikus 200 kuni 300 m). Suurteks puhastiteks peetakse üle 100 000 inimekvivalendi suuruse võimsusega puhasteid ja keskmisteks neid, kus võimsus on vahemikus 10 000 kuni 100 000 inimekvivalenti. Meie poolt pakutud tähtajad olid vastavalt 2018 a  ja 2023 aasta.

Hoolimata pikast üleminekuajast olid põhilised vastuväited suunatud muudatuse maksumusele. Et vee-ettevõtted peavad liiga palju investeerima, et nõuetele vastata. Vaidluse ajal kippus meelest minema, et vee-ettevõtjad peavad reoveekäitlusse investeerima ka ilma meie pakutud muudatuseta. Probleem ei ole ainult haisus vaid ka sette kvaliteedis, suutmatuses seda kvaliteeti juhtida ehk toota kvaliteetset reoveesetet ja komposti. Ebakvaliteetset või kõikuva kvaliteediga komposti ei ole võimalik realiseerida, sest keegi ei taha. Probleemi võimendab asjaolu, et komposti ei tohi üle kolme aasta nn laos hoida, sest juba kehtiv seadus seda ei luba. Seega on vee-ettevõtjad kohustatud juba täna investeerima reoveekäitlusse, et tagada kontrollitud protsess ja kvaliteet.

Kokkuvõttes ei alga plaanitavate investeeringute arvestus vee-ettevõtjate jaoks mitte nullist vaid tunduvalt kõrgemalt. Siinkirjutaja ja Liisa Pakosta pakutud muudatus (eriti modifitseeritud sõnastuses) oleks vaid pakkunud lisakriteeriumi (haisu levitamise lõpetamise), millega oleks tulnud investeeringute planeerimisel arvestada, sh ka EL-i toetuste planeerimisel.

Kuna aga Keskkonnakomisjonis vajalikku arusaamist veel ei tekkinud, on ilmselt vaja, et tuleks suvi koos päikesepaiste ja vihmahoogudega, et reoveepuhastite hais jõuaks jälle inimesteni ja teravustaks uuesti probleemi. Sel juhul on lootust sügisel muudatustega siiski edasi liikuda ja anda täna reoveepuhastist leviva haisu käes kannatavatele inimestele selge tähis, millal nende elukvaliteet paraneb.

PS! Viljandimaa ajaleht Sakala avaldas 24.mail ülaltoodu põhjal artikli pealkirjaga “Haisuarutelu katkes”.