Ega möödunud nädalast ei olegi just liiga palju huvitavat kirjutada. Praktilisel terve nädal kulus haisule:)

Täpsemalt muidugi mitte hais vaid Riigikogu keskkonnakomisjoni poolt mulle ülesandeks pandud nn haisuraport. Suur oli kergendus, kui neljapäeva õhtuks raport põhiliselt valmis sai. Pea 50 leheküljelises raportis on kirjeldatud nii Eesti, lähiriikide kui EL-i poliitikat reoveesette käitlemisel ning võimalikke lahendusvariante lähitulevikuks. Viimase pool-aasta arengud viitavad, et reoveesettest biometaani tootmisel ja seejärel transpordis kasutamisel võib olla senisest suuremat tulevikku. Esimene raporti arutelu toimub järgmise nädala neljapäeval ja alles peale seda võib raporti valminuks lugeda.

Isiklikus plaanis jääb sest nädalast kõige rohkem meelde poja aasta vanemaks saamine ning selle tähistamine nii õigel päeval kui pühapäeval Lennusadamas. Tallinna Lennusadama üle võib küll uhke olla. Külastasime seda täna küll alles teist korda, aga ikka head emotsioonid. Huvitavad väljapanekud, kõik töökorras ja kasutatavad, professionaalne teenindus nii muuseumis kui kohvikus – Urmas Dresen on väga kõva töö ära teinud. Olen täiesti nõus Postimehega, kus ta 2012 aasta inimeseks kuulutati.

Uuel nädalal algab talvine istungjärk, mis tõotab keskkonnakomisjonile hulgaliselt tööd. Kõigepealt peame ERM-i direktoriks lahkuva Lukase asemel uue komisjoni esimehe valima (ülejärgmisel nädalal), teiseks tuleb ära menetleda nn maadevahetust lõpetav seadus kui aasta lõpus valitsuses kokku lepitud jahiseadus. Viimasega seoses olen nädalavahetusel saanud kümneid ingliskeelseid kirju praktiliselt kogu maailmast, mis kutsuvad üles toetama jahikullide kasutamise lubamist jahipidamisel?! Menetlemist ootavad veel mitmed teisedki seadused, otsustamist vajavad  jäätmeseaduse muudatused (mingigi konkurentsi säilitamine) ja ning “haisuraportki” võib kaasa tuua seaduste muutmise vajaduse. Tööd jätkub.