Teisipäeval (17.septembril) Riigikogule üleantud Veeseaduse ja Jäätmeseaduse muutmise eelnõu sihiks on lahendada mitmes linnas elanike elukvaliteeti häiriva reoveepuhastist leviva haisu probleem…
Eestis on viimase paari aastakümne jooksul investeeritud sadu miljoneid inimestele puhta joogivee tagamiseks, reovee kokkukogumiseks ja puhastamiseks ning nüüd on aeg käes kogu tähelepanu pöörata reovee puhastamisel tekkiva jääkmuda (reoveesette) kaasaegsele käitlemisele. Täna ei ole reoveesette käitluse olukord rahuldav, sest tekkiv hais halvendab läheduses elavate inimeste elukvaliteeti ja saadava komposti kvaliteet ei ole piisav taaskasutuseks.
Reoveepuhastite settekäitlusest leviv hais on probleemiks mitmes Eesti linnas, näiteks Viljandis ja Pärnus, Kohtla-Järvel ja Tartus ning ka pealinnas Tallinnas. Täna üle antud eelnõuga on plaanis vähendada haisu lubatud leviala ulatust, anda konkreetsed tähtajad haisu levitamise lõpetamiseks ning luua kindlam alus settekäitlusse investeerimiseks. Näiteks reguleeritakse seadusemuudatusega täpsemalt kanalisatsiooniehitise kuja ja reoveesette käitlemise tingimusi, sätestatakse ka konkreetsed tähtajad, mis ajast alates keskkonnahäiring enam inimeste elukvaliteeti halvendama jõuda ei tohi. Eelnõus antud viie- ja kümneaastased tähtajad on mõistlikud, sest võimaldab vee-ettevõtjal just talle sobiv individuaalne lahendus leida ja ellu viia.
Eelnõu kaasautori Liisa-Ly Pakosta sõnul on probleem ka Tallinnas vägagi eluline. Nimelt on pealinnas tekkinud absurdne olukord, et elumaju planeeritakse sinna, kus Balti Laevaremonditehasest lähtuva plahvatusohu tõttu elumaju planeerida ei tohikski, sest plahvatuse korral hukkuks üle 50% elanikest. Reoveekomposti haisu tõttu aga ei saa inimesed elada seal, kus on tühjad alad ja kaunid vaated. Seega ei oleks reoveemuda probleemi riigi rahastuse toel lahendamine mitte mugavusprojekt, vaid tagaks ka turvalisemad kodud, on Pakosta öelnud äsja valminud Põhja-Tallinna üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamisele tuginedes.
Reoveepuhastite häirivat haisu kajastava raporti esitasin Riigikogu keskkonnakomisjonile käesoleva aasta alguses ning selleteemaline arutelu toimus vastastikuse mõistmise õhkkonnas. Loodan, et ka täna esitatud eelnõu menetlemine toimub samas vaimus, sest inimeste elukeskkonna parendamine, tervena elatud eluaastate arvu suurendamine ehk lihtsalt elu kvaliteedi kasvatamine on ju meie kõigi huvides.
Täna üleantud eelnõule on alla kirjutanud:
1. Tõnis Kõiv
2. Liisa-Ly Pakosta
3. Peep Aru
4. Siim Kabrits