Poliitikas on ütlemine, et riiki ei saa juhtida õhtuste uudiste nimel. Monopolide ohjamise seaduse menetlemine aga natuke just nii tundus liikuvat. Ajalehtedes olid artiklid alatoonidega, et vaid monopolistid ja nende käsilased seavad selle seaduse regulatsioone kahtluse alla. Leidus ka isegi pisut koomilisi lugusid, kus “Tipp ja Täpp” paljastasid monopolistide käsilasi.
Miks sellest üldse enam täna rääkida? Sest Vabariigi President on otsustanud kiirelt tehtud Monopolide ohjamise seaduse välja kuulutamata jätta.
Presidendi sõnum on lihtne – Põhiseadusvastane seadus seaduseks ei saa, olgu temaga koos käiv sõnum nii õilis kui tahes. Nüüd on parlamendi käes võimalus olukord viisakalt ja lõplikult ära lahendada, aga on ka oht piinlikuks jandiks. Kindlasti oleks paaril asjaomasel, kes selle seaduse oma valimiskampaania nurgakiviks planeerinud, aus ja mõistlik öelda, et selles, et seadus kehvake sai, ei kanna teised vastutust ja lõpetada süüdistuste loopimine. Ja siis saame selle koos ära parandada – sest mõte on ju õige – tarbijat tuleb kaitsta ning tagada kommunaalteenuste õiglane hind. Aga seadus tuleb ära parandada rahulikult ning silte kleepimata ja süüdistusi jagamata.
Riigikogu kokkukutsumisega ei ole kiiret
Riigikogu kodu-ja töökorra seaduse (RKTS) § 114 sätestab Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse Riigikogus uuesti arutamise korra. On kaks võimalust, kas võtta seadus vastu muutmata kujul või mitte. Muutmata kujul vastuvõtmisel on jant täielik. Vabariigi President pöördub siis tõenäoliselt Riigikohtusse ning mingitki regulatsiooni monopolide tegelikuks ohjamiseks ei tule niipea.
Kui Riigikogu otsustab seadust muutmata kujul mitte vastu võtta, toimub edasine menetlemine RKTS § 99-108 ja 110-112 ettenähtud korras. Ehk siis enne hääletamist toimunud arutelu loetakse esimeseks lugemiseks ning seejärel antakse parandusettepanekute esitamise tähtaeg.
Seega peab Riigikogu ühe erakorralise istungi järel kokku tulema ka teist korda, et majanduskomisjonis läbi arutatud, muudatusettepanekutega täiendatud seadust teist korda lugeda. Põhiline saabki olema ju muudatusettepanekute arutelu, veel varem nende tekkimine, aga sellest hiljem.
Kolmandat korda peab Riigikogu kokku tulema, et Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seadust kolmandat korda lugeda ja seadusena vastu võtta. Teine ja kolmas lugemine võivad toimuda ka samal päeval.
Kõigepealt on vaja muudatusettepanekuid
Vabariigi Presidendi poolt on välja toodud mitmeid probleeme nii seadusega muudetud Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses kui ka Kaugkütteseaduses. Mõnele neist (üleminekutähtaegade puudumine) juhtis tähelepanu õiguskantsler Indrek Teder enne seaduse vastuvõtmist, mõne probleemi olemasolu on möönnud Riigikogu menetluse käigus ja mõni on lausa uus. Näiteks liitumistasude hinna arvutamise õiguslik tühimik, mis võib kaasa tuua tarbijale ebasoodsa olukorra.
Vabariigi Presidendi poolt väljatoodud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud muudatusettepanekud peavad enne olemas olema kui Riigikogu kokku tuleb. Minu arvates tuleks teha tõsist eeltööd mitme erineva ministeeriumi ametnike kaasamisel. Suure tõenäosusega suur osa neist ametnikest praegu puhkab. Postimees kirjutas hiljuti kui suureks takistuseks on üheainsa, aga teemaga ainukesena kursis oleva ametniku puhkus…
Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse parandamisel ei saa enam vigu lubada. Tuleb teha korralik eeltöö ja valmistada ette muudatused, mis viivad seaduse Põhiseadusega kooskõlla. Vaid nii on võimalik tagada inimestele õiglane toasooja ja vee hind.
PS! Eelmainitud Postimehe artiklis tõdetakse, et meie poolt veetud ja lõpuks ka teiste erakondade toetuse pälvinud muudatus Elektrituruseadusesse vähendab taastuvenergia kulu 240 miljoni krooni võrra aastas ehk vähendab tarbija poolt makstavat elektri hinda nelja sendi võrra kilovatilt. Raskelt tuli see teadmine leheveergudele, aga siiski tuli.
Elektrituruseaduse menetlemisel süüdistati Reformierakonda seitsmes surmapatus, kuigi me tahtsime lihtsalt tarbijale soodsamat hinda vaba konkurentsi tingimustes – mis nüüd on ka ajakirjanduses selgeks saanud. Asi seegi, ehkki kahtlen, et kõik need kes tollal ühe monopoli huvide eest kas makstuna või lihtsalt teadmatusest seisid, on täna nõus möönma, et nad eksisid.
Loodame, et Monopolide ohjamise seaduse puhul saame nüüd siltide kleepimisest mööda.