Täna tehti Riigikogus ajalugu ja arutati esmakordselt riiklikult tähtsa küsimusena ettevõtluskeskkonna üle. Puldis käisid põhiettekandjatena Urmas Klaas, Toomas Luman ja Urmas Varblane.
Tuleb tunnistada, et Eesti on olnud ettevõtluse arengu jaoks soodsa keskkonna loomisel päris edukas. Meil on ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus, me oleme alandanud üksikisiku tulumaksu ja investeerinud tugevalt rahva tulevikku, luues Vanemahüvitise süsteemi. Ettevõtlust takistava bürokraatia vähendamine käib pidevalt.
Täna on jälle selliste otsuste aeg, mis samaväärselt investeeringute tulumaksuvabastusega annaks uue tõuke majandusele.
Marju Lauristin rääkis Riigikogu ees Inimarengu aruande arutelul, et meie inimesed ei osale eriti elukestvas õppes. On väga tähtis küsimus, kuidas julgustada inimesi pidevalt midagi õppima? Mida sisuliselt tähendab elukestev õpe? Mida see tähendab traktoristile Väätsa vallas, poemüüjale Võhmas, ettevõtjale Koerus? Kas pideva õppimise harjumus saab tekkida ilma töötaja ja tööandja ühise pingutuseta, mida omalt poolt toetab riik? Arvan, et ei saa. Kas uus töölepinguseadus ja lisanduvad sajad miljonid täiend-ja ümberõppesse on piisavad, tagamaks suurema osaluse elukestvas õppes? Lootust on, aga ega enne ei saagi teada, kui tuleb ära proovida.
Kas hiina või hispaania keel?
Kuidas on meil lood keeleoskusega? Vene keele oskust hakatakse tasapisi unustama, inglise keele oskus ei ole nii laialdane kui Põhjamaades. Arvestades Eesti asukohta on minu arvates vältimatu vajadus osata vähemalt kolme keelt: eesti, inglise ja vene keelt. Konkurentsieelise annab alles neljanda keele oskus. Milline võiks olla neljas keel?
Internetientsüklopeedia Wikipedia omistab Briti peaminister Gordon Brownile väidet, et paari aastakümne pärast ületab inglise keele oskajate arv Hiinas inglise keelt emakeelena rääkijate arvu. Võib-olla oleks ka Eestis mõistlik hiina keelt õpetama hakata? Kahekümne aasta pärast võib see oskus olla tõsine konkurentsieelis. Või teine näide. Selle sajandi keskpaigaks tõuseb maineka Cervantese instituudi koostatud entsüklopeedia andmeil esimeseks keeleks USA-s hispaania keel. Äkki oleks mõistlik meil hispaania keelt õppida? Rõhutan uuesti, ma räägin neljandast keelest, mille oskus annab konkurentsieelise.
Haridus, haridus
Tööturu ja ümberõppe seosed täna kindlasti ei rahulda. Faktide õpetamise kõrval tuleb üldhariduskoolides enam ergutada loovust. Riigil tuleb julgustada neid noori, kes on heade õppetulemustega jõudnud magistrikraadini, õpinguid jätkama. Peame prioriteedi õigesti paika seadma. Üks doktorikraadiga inimene loob rahvuslikku väärtust enam, kui sada juhiabiks ümberõpetatud töötut. Lisades juurde, et igasugune töö on parem kui töötuna olek.
Ettevõtluse riigipoolsel toetamisel tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et toetuse saamine saab olla vaid lühiajaline: äriplaani käivitamiseks või oluliseks laienemiseks või ekspordi kasvatamiseks, mõnel messil osalemiseks. Ükski ettevõte ei saa püsida riigi toetusrahal.
Eestlastele on läbi aegade olnud omane oskus korralikult tööd teha ja ebatraditsiooniliselt mõelda. Just need oskused tagavad hariduse kõrval edu ka tänapäeva maailmas. Näidetena siinjuures Eestis välja mõeldud Skype või mobiilne parkimine, mida katsetatakse Ameerika Ühendriikidest Ukrainani.
Kui teeme õigeid otsuseid, on Eestil tänases muutuvas maailmas head võimalused kiiresti edasi areneda ja rahvuslikku rikkust kasvatada. Meil on ju siht – jõuda Euroopa jõukamate riikide hulka. See on reaalne siht.