Eesti riigi SKP on oma tasemelt tagasi aastas 2005-2006 nagu paljudel teistelgi riikidel. Eksporditurgude prognooside langemine on lõppenud. Kuna Eestis oli järsk majanduskasv oli ka majanduse langus terav. Väiksema majanduskasvuga riikides oli ka majanduslangus väiksem.

 

Alates 2009 aasta algusest on majanduse kindlustunde indeks pidevalt paranenud. See tähendab, et inimestel hakkab usk paremasse homsesse jälle tagasi tulema. Kõige ilmekamalt iseloomustab majanduse kindlustunnet tarbijate käitumine – raha on, aga ei osta. Inimeste käes oleva raha hulk on kõik kokku 61 miljardit krooni. See on suurim number kogu Eesti ajaloos. Kuna aga kindlustunne tuleviku ees on väike, raha ei kulutata ning sisetarbimine kiratseb. Majandusnäitajad hakkavad paranema, kui inimene seda isiklikus plaanis tunnetab. Kui kaob ootus, et hinnad lähevad kogu aeg odavamaks. Mitmed ostud on edasi lükatud, lootuses et hinnad langevad veelgi. Ühel hetkel aga ootamine katkeb ning sisetarbimine elavneb. Eesti riigi tasemel toimub edasiminek kui läheme eurole üle ning eristume selgelt ülejäänud Baltikumist. Siis tulevad välisinvesteeringud ja uued töökohad.

 

Stabiliseerumas on ka tööturg, uue töölepinguseaduse kehtimahakkamisega seotud hirmud osutusid alusetuteks. Plahvatuslikku töötute juurdekasvu pole toimunud ning ka Eurostat korrigeeris oma esialgset liigpessimistlikku prognoosi Eesti töötuse osas. Kuid sellegipoolest ei tohi ära unustada, et tööturg on majanduse üldisest arengust ajalises nihkes 6-12 kuud. Nii nagu majanduslangus jõudis tööturule hiljem, jõuab ka taastumine hiljem. Praeguseks on tööhõive stabiliseerunud majandusbuumi eelsel tasemel, kuigi tööpuudus on tööturul aktiivsete tõttu suurem.

 

Inflatsioon jääb veel aastateks suhteliselt madalaks. Euro kasutuselevõtu tarbeks vajaliku Maastrichti kriteeriumi täidab Eesti hiljemalt selle aasta novembris. Eelarve tasakaalu kriteerium on samuti täiesti täidetav. Kui aluseks võtta rahandusministeeriumi positiivne prognoos on vaja 3 %-lise eelarvedefitsiidini jõudmiseks 2009 a eelarve kulusid kärpida veel 140 mlj krooni võrra. Värske otsus Telekomi aktsiate müügi kohta annab kuhjaga katte sel aastal puuduolevale summale ning parandab ka järgmiste aastate laekumisi dividendidelt laekuvate maksudega. Lisaks saab riik ühekordset raha, mis parandab likviidsust ning vähendab laenu võtmise vajadust ja sellega seotud intressikulu. 2010 a alla 3 protsendilise defitsiidiga eelarves on valitsuses sisuliselt kokku lepitud.

 

Seega võib juba täna öelda, et Eesti väljub majanduskriisist väikese riigivõlaga ning Maastrichti kriteeriumile vastava eelarvega. Riigi tegevuskulusid on kokku hoitud, kuid samas on valitsuse investeeringud suurenenud.

 

Kõige suurem väljakutse seisab ees tööturul. Kuidas kõik töötutest huvilised õppima saada, et nad uusi oskusi ja teadmisi omandaksid ning õppimise ajal vaesusesse ei langeks. Hüppeliselt kasvanud õppurite arv kutsehariduses ning Töötukassa pingutused ümberõppe korraldamisel annavad lootust.

 

Kui Eesti riigi ees seisev siht minna üle eurole on plaan A, siis plaan B-ks võib pidada korras rahandusega riiki. Seega plaan B kui väärtus omaette on käes niikuinii.