Külastasin sel nädalal Keskkonnainvesteeringute Keskuse delegatsiooni koosseisus Bulgaariat, et saada ülevaade reoveemuda käitlemise hetkeseisust ja tulevikuvaatest ehk sisend koostatava nn haisuraporti jaoks…

Riigikogu keskkonnakomisjon on otsustanud koostada reoveepuhastite töö elanikke häiriva kaasmõju ehk haisu kohta raporti, et saada lisaks olukorra kirjeldusele konkreetsed ettepanekud inimesi häiriva, nende elukvaliteeti alandava probleemi lahendamiseks.

Bulgaarlaste endi sõnul ei ole neil viimase 40 aasta jooksul vee-ja heitvee süsteemidesse eriti investeeritud. Torustik on amortiseerunud, veekaod suured (50-60 protsenti, kuulsas Gabrovo linnas aga näiteks lausa 76%). Seetõttu on Euroopa Liidu abiraha veesüsteemide parandamisse väga teretulnud. Vett peab Bulgaaria tähtsaks, aasta keskmiselt kõrge temperatuur hoiab vajadust vee järele kõrgena, samas on aga ressurss piiratud ja säästlik kasutamine vajalik .

Hissarya linna Plovdivi maakonnas peetakse Bulgaaria parimaks euroraha ärakasutajaks. Linnakeses elab ca 15 tuhat inimest, kuid aastas külastab kuurortlinnakest ca 300 000 külalist. Seetõttu on puhastusseadme suurim koormus nädalavahetustel, mil heitveehulk ja seega ka koormus puhastile kasvab kuni kolm korda.

Hissarya vee-ja kanaliseerimise süsteemi, mis kuurortlinnast reoveega seotud haisu ära kaotas, investeeriti üle 18 miljoni leevi (9 mlj eurot). Saksa tehnoloogiaga puhastusseade töötab nagu kellavärk. Täisautomaatne jaam on jälgitav interneti abil ja tõrgetest tulevad teated SMSi teel. Nii töötabki puhastusseadmes vaid neli inimest: juht, kaks operaatorit ja laborant. Suurest investeeringust kattis Euroopa Liit ligi 75%, riik 20 %  ja omavalitsus 5 %.

Kõikide heitveepuhastusjaamade ühisele murele, reoveemudast toodetud komposti kasutamisele, on Hissarya linnas leitud ajutine lahendus. Reoveemudast toodetud kompost laotatakse puhastile kuuluvale maale, mida jagub mitmeks aastaks. Pikemas perspektiivis loodetakse aga Euroopa Liidu ühise õigusliku raamistiku teket, mis võimaldab reoveemudast toodetud komposti tagasi loodusesse viia ehk vabamalt põllumajanduses ja mujal kasutada.

Eestis on heitveekäitlejad sama probleemi eest kui bulgaarlased. Reoveemuda kasutamine on bürokraatlikult keerukas ja tulevik ei ole üheselt selge. Ei ole kindel, et reoveemudast toodetud komposti saab ja tohib tagasi loodusesse viia ka kaugemas tulevikus või ootavad ees täiendavad piirangud kuni täieliku keeluni. Ka Eestis paljud väikepuhastites lihtsalt ladustavad muda ja ootavad paremaid aegu.

Bulgaarias nähtu leiab kindlasti tee Riigikogu keskkonnakomisjoni ülesandel koostavasse nn haisuraportisse, mille ülesandeks on kirjeldada paljusid inimesi häirivat probleemi ja pakkuda erinevaid lahendusvariante.

 

PS! Gabrovo linna vee-ja kanalisatsiooniprojekti üks eesmärkidest on viia tänasel 76-l % olev veekadu pea kahekordselt alla – 39 %-le.  Eesti veesüsteemides on kadu vahemikus 10-20 %. Lisatud fotolt saab aga hinnata gabrovlaste töötegemist:)