Riigikogu võttis kolmapäeval, 23.aprillil vastu avalduse Georgia toetuseks ja sisuliselt Venemaa vastu. Nii juhtuski, et üks parlamendierakondadest püüdis ühisavaldusest nii eemale hoida kui võimalik.
Teatavasti on Venemaa aktiviseerinud oma tegevusi separatistlike Abhaasia ja Lõuna-Osseetia suhtes. Mõlemad nimetatud kuuluvad de jure Georgia koosseisu, aga de facto toimetavad kui eraldiseisvad riigid. Neid juhivad separatistlikud võimud, keda nüüd Venemaa tahab tunnustama hakata. Eesti parlamendi avaldus oligi suunatud Venemaa rahvusvaheliste tavadega sobimatu käitumise vastu ja ühtse Georgia toetuseks.
Huvitav oli jälgida, kuidas Keskerakond asus avalduse vastuvõtmisele vastu töötama. Kõigepealt püüti takistada avalduse menetlemist kolmapäevasel erakorralisel istungil. Selleks venitati korralise päevakorra punktide arutelu nii pikaks kui võimalik. Kuna päevakorras oli järjestikku kaks kultuuriministeeriumi eelnõud, näidati üles enneolematut huvi laste ringiraha ja digitelevisioonile ülemineku vastu. Keskfraktsiooni liikmetele oli laiali jaotatud küsimused, mida siis igaüks pidi ettekandjalt, kultuuriministrilt küsima. Tulemus polnud halb, Laine Jänes sai oivaliselt vastamisega hakkama ja küsijad juurde palju uusi teadmisi mõlema teema kohta.
Kui Georgia toetusavalduse arutamist edasi lükata ei suudetud, lahkus enamus keskfraktsioonist saalist, eeotsas fraktsiooni juhtkonnaga. Kui siis arutelu käigus pidasid fraktsioonide esindajad Riigikogu puldist kõne avalduse toetuseks, siis keda puldis ei näinud, oli keskfraktsiooni esindaja. "Ei saa ju Venemaad pahandada" kõlas koalitsioonipoliitikute arvamusi, vihjates selgelt Keskerakonna leppele Venemaa võimuparteiga "Ühtne Venemaa". Ilmselt ei ole ju Venemaa huvides, kui nendevastaseid avaldusi tehakse. Ja Keskerakond tõestas järjekordselt, et neile lähevad rohkem korda Venemaa huvid.
Venemaa huvidest annavad märku ka aprillimäsu aastapäeva meelde tuletavad pikettijad. Loosungitel ei mainitagi enam pronkssõdurit, seevastu nõutakse Ansipi tagasiastumist. Venemaale sobiks hästi, kui Ansipi valitsus kukuks. Nad loodavad, et tuleb uus, keskerakonna osalusega valitsus, mis on valmis Venemaa nõudmistele vastu tulema. Küll siis saaks jälle Eestisse kaupa saata ja Eesti kaupu avasüli vastu võtta. Jagub meil ka ärimehi, kes pikisilmi ootavad venesõbraliku valitsuse pukkisaamist.Mõistmatuks jääb minu jaoks, kuidas saab olla nii lühinägelik. Äri Venemaaga on poliitiline, sest seal ei ole vaba ettevõtlust meie mõistes. Mida suurem on Eesti majanduslik seotus Venemaaga, seda lihtsam on Eestilt igasuguseid poliitilisi järeleandmisi välja pressida. Praegugi käib ju väljapressimine – vahetage Ansip välja ja saate Venega äri ajada. Väljapressimisega on aga teatavasti kuidas? Annad korra järele, jäädki andma. Eesti äri suure naabriga peab käima piltlikult öeldes Brüsseli kaudu, põhinema pragmaatilisusel ja heanaaberlikel suhetel, kus osapoolteks on Euroopa Liit ja Venemaa. Nii on lootust, et äri ja poliitika püsivad mõistlikult lahus.
Keskerakondlased tuletavad aprillimäsu aastapäeval meelde, et nemad käituvad Venemaa huvides. Aasta tagasi asus Edgar Savisaar naaberriigi poolt üles ässitatud linnalõhkujate poolele ning pea aasta hiljem hoidsid keskerakondlased eemale Venemaa vastasest Georgia toetusavaldusest. Lõpetuseks tahaks küsida ühe kolleegi sõnadega: "No kaua võib?"